1 Pärast neid sündmusi juhtus järgmine lugu: jisreellasel Naabotil
oli viinamägi, mis asus Jisreelis Samaaria kuninga Ahabi palee kõrval.
2 Ja Ahab rääkis Naabotiga, öeldes: „Anna oma viinamägi mulle
rohuaiaks, sest see on mu kojale nii lähedal; mina annan sulle selle
asemele parema viinamäe, või kui sa tahad, siis ma annan sulle selle
hinna rahas.”
3 Aga Naabot vastas Ahabile: „Issand hoidku mind selle eest, et
annaksin sulle oma vanemate pärisosa!”
4 Ja Ahab tuli oma kotta, tusane ja raevutsev vastuse pärast,
mille jisreellane Naabot oli temale andnud, öeldes: „Ma ei anna sulle
oma vanemate pärisosa!” Ja ta heitis voodisse, pööras oma näo ära ega
söönud leiba.
5 Siis tuli ta naine Iisebel tema juurde ja küsis temalt:
„Mispärast on su vaim nii vaevatud, et sa leibagi ei söö?”
6 Ahab vastas temale: „Sellepärast et ma rääkisin jisreellase
Naabotiga ja ütlesin temale: Anna mulle oma viinamägi raha eest, või
kui sulle meeldib, siis ma annan sulle selle asemele teise viinamäe!
Aga tema vastas: Ma ei anna sulle oma viinamäge!”
7 Siis ta naine Iisebel ütles temale: „Vist ikka sina valitsed
praegu Iisraeli üle? Tõuse üles, võta leiba ja su süda olgu rõõmus!
Mina ise annan sulle jisreellase Naaboti viinamäe.”
8 Ja ta kirjutas Ahabi nimel kirjad, sulges need tema pitseriga ja
läkitas kirjad vanemaile ja suurnikele, kes elasid Naabotiga ühes linnas.
9 Ja kirjades oli ta kirjutanud ning öelnud: „Kuulutage välja
paast ja pange Naabot istuma rahva hulgas esikohale!
10 Pange siis kaks kõlvatut meest istuma temaga vastamisi ja need
tunnistagu ning öelgu: Sina oled teotanud Jumalat ja kuningat! Siis
viige ta välja ja visake kividega surnuks!”
11 Ja tema linna mehed, vanemad ja suurnikud, kes elasid ta
linnas, tegid, nagu Iisebel neile oli sõna saatnud, nagu oli
kirjutatud kirjades, mis ta neile oli läkitanud.
12 Nad kuulutasid välja paastu ja panid Naaboti istuma rahva
hulgas esikohale.
13 Ja kaks kõlvatut meest tulid ning istusid temaga vastamisi; ja
need kõlvatud mehed tunnistasid rahva ees Naaboti vastu, öeldes:
„Naabot on teotanud Jumalat ja kuningat.” Siis viidi ta linnast
välja ja visati kividega surnuks.
14 Ja nad läkitasid Iisebelile ütlema: „Naabot on kividega surnuks
visatud.”
15 Kui Iisebel kuulis, et Naabot oli kividega surnuks visatud,
siis ütles Iisebel Ahabile: „Tõuse üles, võta enesele jisreellase
Naaboti viinamägi, mida ta ei tahtnud sulle anda raha eest, sest
Naabot ei ole enam elus, vaid on surnud!”
16 Kui Ahab kuulis, et Naabot oli surnud, siis tõusis ta üles,
et minna jisreellase Naaboti viinamäele seda enesele võtma.
17 Aga tisbelasele Eelijale tuli Issanda sõna, kes ütles:
18 „Võta kätte, mine vastu Iisraeli kuningale Ahabile, kes on
Samaarias! Vaata, ta on Naaboti viinamäel, kuhu ta läks, et võtta
seda enesele.
19 Räägi temaga ja ütle: Nõnda ütleb Issand: Kas oled tapnud ja
omastanud? Siis räägi temaga ja ütle: Nõnda ütleb Issand: Samas
paigas, kus koerad lakkusid Naaboti verd, lakuvad koerad ka su enese
verd!”
20 Ja Ahab küsis Eelijalt: „Kas nüüd leidsid mind, mu vaenlane?”
Ja ta vastas: „Leidsin. Sellepärast et sa oled ennast müünud tegema,
mis Issanda silmis on kuri.
21 Vaata, ma lasen sulle tulla õnnetuse ja ma pühin sind ära, ma
hävitan Ahabilt meesolendid, niihästi orjad kui vabad Iisraelis.
22 Ja ma talitan sinu sooga nagu Nebati poja Jerobeami sooga ja
nagu Ahija poja Baesa sooga, meelepaha pärast, mida sa mulle oled
valmistanud, ja et sa oled saatnud Iisraeli pattu tegema.
23 Aga Issand rääkis ka Iisebeli kohta, öeldes: Koerad söövad
Iisebeli Jisreeli põllul.
24 Kes Ahabi omadest sureb linnas, selle söövad koerad, ja kes
sureb väljal, selle söövad taeva linnud.”
25 Tõesti, ei ole olnud Ahabi sarnast, kes enese müüs tegema, mis
Issanda silmis on kuri, sellepärast et ta naine Iisebel teda kihutas.
26 Ta talitas väga põlastusväärselt, käies ebajumalate järel, nagu
olid teinud emorlased, keda Issand oli ära ajanud Iisraeli laste eest.
27 Aga kui Ahab kuulis neid sõnu, siis ta käristas oma riided
lõhki, pani kotiriide ümber ihu ja paastus; ja ta magas kotiriides
ning käis tasahilju.
28 Ja tisbelasele Eelijale tuli Issanda sõna, kes ütles:
29 „Kas oled näinud, kuidas Ahab on ennast alandanud minu ees?
Sellepärast et ta on ennast alandanud minu ees, ei saada ma temale
õnnetust tema päevil; ma saadan tema soole õnnetuse ta poja
päevil.”