1 Kuningas Taavet oli jäänud vanaks ja elatanuks, ja kuigi teda
kaeti vaipadega, ei saanud ta sooja.
2 Siis ütlesid ta sulased temale: „Otsitagu mu isandale kuningale
tütarlaps, kes on neitsi, ja ta seisku kuninga teenistuses ning olgu
tema eest hoolitsejaks! Ta magagu su süles, et mu isand kuningas
saaks sooja!”
3 Nad otsisid siis ilusat tütarlast Iisraeli kõigist paigust ja
leidsid suunemlanna Abisagi ning tõid ta kuninga juurde.
4 Tütarlaps oli väga ilus; ta sai kuninga eest hoolitsejaks
ja teenis teda; aga kuningas hoidus temast.
5 Adonija, Haggiti poeg, aga ülistas iseennast ja ütles: „Ma tahan
saada kuningaks!” Ja ta muretses enesele vankreid ja ratsanikke ning
viiskümmend meest, kes jooksid tema ees.
6 Tema isa ei olnud oma eluajal teda kunagi laitnud, et ta oleks
öelnud: „Mispärast sa teed nõnda?” Adonijagi oli väga ilusa välimusega;
ta oli sündinud pärast Absalomi.
7 Ta pidas nõu Joabiga, Seruja pojaga, ja preester Ebjatariga; ja
need hoidsid Adonija poole.
8 Aga preester Saadok ja Benaja, Joojada poeg, samuti prohvet
Naatan ja Simei ja Rei ning Taaveti kangelased ei olnud Adonija poolt.
9 Kord tappis Adonija lambaid ja kitsi, veiseid ja nuumloomi Soheleti
kivi juures, mis on Rogeli allika kõrval, ja kutsus kõik oma vennad,
kuningapojad, ja kõik Juuda mehed, kuninga sulased,
10 aga prohvet Naatanit, Benajat, ihukaitsjaid ja oma venda
Saalomoni ta ei kutsunud.
11 Siis rääkis Naatan Batsebaga, Saalomoni emaga, öeldes: „Kas sa
ei ole kuulnud, et Haggiti poeg Adonija on saanud kuningaks, ilma et
meie isand Taavet seda teaks?
12 Aga tule nüüd, küllap ma annan sulle nõu, et saaksid päästa oma
hinge ja oma poja Saalomoni hinge!
13 Tule, mine kuningas Taaveti juurde ja küsi temalt: Eks sina, mu
isand kuningas, ole vandunud oma teenijale ja öelnud: Sinu poeg
Saalomon saab pärast mind kuningaks ja tema istub minu aujärjele?
Mispärast on siis Adonija saanud kuningaks?
14 Vaata, kui sa seal alles kuningaga kõneled, tulen mina sinu
järel sisse ja kinnitan su sõnu.”
15 Ja Batseba läks kuninga juurde kambrisse; kuningas oli nüüd
väga vana ja suunemlanna Abisag teenis kuningat.
16 Ja Batseba põlvitas ning kummardas kuninga ees. Ja kuningas
küsis: „Mida sa soovid?”
17 Ja ta vastas temale: „Mu isand, sa oled Issanda, oma Jumala
juures vandunud oma teenijale: Sinu poeg Saalomon saab pärast mind
kuningaks ja istub mu aujärjele.
18 Aga vaata, nüüd on Adonija saanud kuningaks ja sina, mu isand
kuningas, ei tea sellest midagi.
19 Ta on tapnud palju härgi, nuumloomi, lambaid ja kitsi ning on
kutsunud kõik kuningapojad, preester Ebjatari ja väepealik Joabi; aga
su sulast Saalomoni ei ole ta kutsunud.
20 Sinu poole, mu isand kuningas, vaatavad nüüd kogu Iisraeli
silmad, et sa neile teada annaksid, kes istub mu isanda kuninga
aujärjele pärast teda.
21 Muidu juhtub, et kui mu isand kuningas läheb magama oma
vanemate juurde, siis jääme süüdlasteks, mina ja mu poeg Saalomon.”
22 Ja vaata, kui ta alles kuningaga rääkis, tuli prohvet Naatan.
23 Ja kuningale anti teada ning öeldi: „Vaata, prohvet Naatan on
siin.” Ja tema tuli kuninga ette ning kummardas silmili maha kuninga ees.
24 Ja Naatan ütles: „Mu isand kuningas! Sa oled muidugi öelnud:
Adonija saab pärast mind kuningaks ja istub minu aujärjele?
25 Sest ta läks täna ja tappis palju härgi, nuumloomi, lambaid ja
kitsi ning kutsus kõik kuningapojad ja väepealikud ja
preester Ebjatari; vaata, nad söövad ja joovad tema ees ning ütlevad:
„Elagu kuningas Adonija!”
26 Aga mind, su sulast, ja preester Saadokit ja Benajat, Joojada
poega, ja su sulast Saalomoni ei ole ta kutsunud.
27 Kas see on sündinud mu isanda kuninga poolt, ilma et sa
oleksid oma sulastele teada andnud, kes istub mu isanda kuninga
aujärjele pärast teda?”
28 Siis kostis kuningas Taavet ja ütles: „Kutsuge mu juurde
Batseba!” Ja too tuli kuninga ette ning seisis kuninga ees.
29 Ja kuningas vandus ning ütles: „Nii tõesti kui elab Issand,
kes mu hinge igast hädast on päästnud:
30 nõnda nagu ma sulle olen vandunud Issanda, Iisraeli Jumala
juures ja olen öelnud: Saalomon, sinu poeg, saab pärast mind
kuningaks ja istub minu asemel mu aujärjele - nõnda ma teengi täna!”
31 Siis Batseba kummardas silmili maha, heitis kuninga ette ja
ütles: „Mu isand, kuningas Taavet, elagu igavesti!”
32 Ja kuningas Taavet ütles: „Kutsuge mu juurde preester Saadok,
prohvet Naatan ja Joojada poeg Benaja!” Ja need tulid kuninga ette.
33 Ja kuningas ütles neile: „Võtke enestega kaasa oma isanda
sulased ja pange mu poeg Saalomon minu muula selga ning viige ta
alla Giihoni äärde!
34 Seal võidku preester Saadok ja prohvet Naatan ta Iisraeli
kuningaks! Ja puhuge sarve ning ütelge: „Elagu kuningas Saalomon!”
35 Tulge siis tema järel üles, ja tema tulgu ning istugu mu
aujärjele ja olgu minu asemel kuningas! Mina olen käskinud teda olla
Iisraeli ja Juuda vürstiks.”
36 Siis kostis Benaja, Joojada poeg, kuningale ja ütles: „Aamen!
Nõnda öelgu ka Issand, mu isanda kuninga Jumal!
37 Nõnda nagu Issand on olnud mu isandaga, kuningaga, nõnda olgu
ta Saalomoniga ja ta tehku tema aujärg suuremaks, kui on mu isanda,
kuningas Taaveti aujärg!”
38 Siis läksid preester Saadok, prohvet Naatan ja Benaja, Joojada
poeg, ning kreedid ja pleedid ja panid Saalomoni kuningas Taaveti
muula selga ning viisid ta Giihoni äärde.
39 Ja preester Saadok võttis telgist õlisarve ning võidis
Saalomoni; nad puhusid sarve ja kogu rahvas hüüdis: „Elagu kuningas
Saalomon!”
40 Ja kogu rahvas läks tema järel üles, rahvas puhus vilet ja kõik
olid väga rõõmsad, nõnda et maa lõhkes nende kärast.
41 Aga Adonija ja kõik kutsutud, kes olid ta juures, kuulsid seda
just siis, kui nad söömise olid lõpetanud. Ja kui Joab kuulis
sarvehäält, siis ta küsis: „Mispärast kostab linnast niisugune
kära?”
42 Kui ta alles rääkis, vaata, siis tuli Joonatan, preester
Ebjatari poeg, ja Adonija ütles: „Tule sisse, sest sa oled tubli mees
ja tood häid sõnumeid!”
43 Aga Joonatan kostis ja ütles Adonijale: „Vastupidi! Meie isand,
kuningas Taavet, on tõstnud Saalomoni kuningaks.
44 Kuningas läkitas koos temaga preester Saadoki ja prohvet
Naatani ja Benaja, Joojada poja, ning kreedid ja pleedid, ja nad panid
ta kuninga muula selga.
45 Siis võidsid preester Saadok ja prohvet Naatan ta
Giihoni ääres kuningaks, ja nad tulid sealt rõõmustades üles ning kogu linn oli
liikvel. See oligi kära, mida te kuulsite.
46 Saalomon istubki juba kuninglikul aujärjel.
47 Ka kuninga sulased tulid õnnitlema meie isandat, kuningas
Taavetit, öeldes: „Tehku su Jumal Saalomoni nimi sinu nimest
kuulsamaks ja tehku ta tema aujärg sinu aujärjest suuremaks!” Ja
kuningas kummardas oma voodis.
48 Kuningas ütles veel nõnda: „Kiidetud olgu Issand, Iisraeli
Jumal, kes täna on andnud mu aujärjele istuja, ja et ma näen seda
oma silmaga!”
49 Siis värisesid ja tõusid üles kõik need kutsutud, kes olid
Adonija juures, ja läksid igaüks oma teed.
50 Ja Adonija kartis Saalomoni; ta tõusis üles ja läks ning haaras
kinni altari sarvedest.
51 Ja Saalomonile anti teada ning öeldi: „Vaata, Adonija kardab
kuningas Saalomoni, ja näe, ta hoiab kinni altari sarvedest, öeldes:
„Kuningas Saalomon vandugu mulle täna, et ta ei surma mõõgaga oma
sulast!””
52 Siis ütles Saalomon: „Kui ta jääb tubliks meheks, siis ei lange
temalt juuksekarvagi maha, aga kui temas leitakse kurja, siis peab ta
surema.”
53 Ja kuningas Saalomon läkitas talle järele ning laskis ta altarilt
alla tuua. Siis ta tuli ning kummardas kuningas Saalomoni ees. Ja
Saalomon ütles temale: „Mine oma kotta!”