1 Järgmisel aastal, kuningate sõttamineku ajal, juhtis Joab
sõjaväge ja hävitas ammonlaste maa; ta tuli ja piiras Rabbat.
Aga Taavet jäi Jeruusalemma. Joab vallutas Rabba ja kiskus selle
maha.
2 Ja Taavet võttis nende kuningal krooni peast ja leidis, et
see vaagis talendi kulda ja et selles olid kalliskivid - ja see
pandi Taavetile pähe; ja ta tõi linnast väga palju saaki.
3 Rahva, kes seal oli, tõi ta välja ja pani tööle saagide,
kirkade ja kivisaagidega; nõnda talitas Taavet kõigi ammonlaste
linnadega. Siis läks Taavet ja kogu rahvas tagasi Jeruusalemma.
4 Ja pärast seda puhkes sõda vilistitega Geseris; siis lõi
huusalane Sibbekai maha Sippai, kes oli refalaste järglasi, ja
nad alandati.
5 Ja taas oli sõda vilistitega, ja Elhanan, Jairi poeg, lõi
maha Lahmi, gatlase Koljati venna, kelle piigivars oli nagu
kangrupoom.
6 Ja taas oli sõda Gatis; ja seal oli pikk mees, kel oli kuus
sõrme kummalgi käel ja kuus varvast kummalgi jalal, ühtekokku
kakskümmend neli; temagi oli refalaste järglasi.
7 Aga kui ta laimas Iisraeli, siis lõi Joonatan, Taaveti
venna Simea poeg, tema maha.
8 Need põlvnesid refalastest Gatis ja nad langesid Taaveti ja
tema sulaste käe läbi.