19Võit ammonlaste ja süürlaste üleJa pärast seda sündis, et ammonlaste kuningas Naahas suri
ja tema poeg sai tema asemel kuningaks.
Ja Taavet ütles: „Ma tahan head teha Haanunile, Naahase
pojale, sest tema isa on mulle head teinud.” Ja Taavet läkitas
saadikud teda ta isa pärast trööstima. Kui Taaveti sulased tulid
ammonlaste maale Haanuni juurde, et teda trööstida,
siis ütlesid ammonlaste vürstid Haanunile: „Kas sa arvad,
et Taavet tahab austada su isa, kui ta läkitab su juurde
trööstijaid? Küllap on ta sulased tulnud su juurde selleks, et
uurida, hukutada ja maad kuulata!”
Siis Haanun võttis Taaveti sulased kinni, ajas neil habemed
ära, lõikas neil riided istmikuni pooleks ja saatis nad
minema.
Ja nad läksid. Aga Taavetile anti meeste kohta teateid. Siis
ta läkitas käskjalad neile vastu, sest mehi oli väga häbistatud. Ja
kuningas ütles: „Jääge Jeerikosse, kuni teile habe on kasvanud,
siis tulge tagasi!”
Kui ammonlased nägid, et nad olid endid teinud vastikuks
Taaveti silmis, siis läkitasid Haanun ja ammonlased tuhat
talenti hõbedat, et palgata endile vankreid ja ratsanikke
Mesopotaamiast, Süüria-Maakast ja Soobast.
Nad palkasid endile kolmkümmend kaks tuhat sõjavankrit ning
Maaka kuninga ja tema rahva; need tulid ja lõid leeri üles
Meedeba ette. Ja ammonlased kogunesid oma linnadest ja tulid
sõtta.
Kui Taavet seda kuulis, siis ta läkitas neile vastu Joabi ja kõik
sõjakangelased.
Ja ammonlased tulid välja ning seadsid endid tapluseks
linna väravasse; aga kuningad, kes olid tulnud, olid väljal
omaette.
Kui Joab nägi, et taplus tema vastu sündis eest ja tagant,
siis ta tegi valiku kõigist Iisraeli valitud meestest ja seadis
need üles süürlaste vastu.
Aga ülejäänud rahva andis ta oma venna Abisai juhtida ja
need seadsid endid üles ammonlaste vastu.
Ja ta ütles: „Kui süürlased on minust tugevamad, siis tule
mulle appi; aga kui ammonlased on sinust tugevamad, siis ma
aitan sind.
Ole julge, ja olgem vahvad oma rahva ja oma Jumala linnade
eest! Tehku siis Issand, nagu tema silmis hea on!”
Ja Joab ning rahvas, kes koos temaga oli, tungisid peale,
taplema süürlaste vastu; ja need põgenesid tema eest.
Ja kui ammonlased nägid, et süürlased põgenesid, siis
põgenesid nemadki ta venna Abisai eest ja läksid linna; aga Joab
läks Jeruusalemma.
Kui süürlased nägid, et nad olid Iisraeli poolt löödud,
siis nad läkitasid saadikud ja tõid välja süürlased, kes olid
teisel pool Frati jõge; nende eesotsas oli Soofak, Hadadeseri
väepealik.
Kui Taavetile sellest teatati, siis ta kogus kokku terve
Iisraeli ja läks üle Jordani; ja olles jõudnud nende juurde,
seadis ta ennast valmis tapluseks nende vastu. Ja kui Taavet oli
enese valmis seadnud tapluseks süürlaste vastu, siis sõdisid
need temaga.
Aga süürlased põgenesid Iisraeli eest ja Taavet tappis
süürlastest seitse tuhat vankritäit ja nelikümmend tuhat
jalameest; ta surmas ka väepealik Soofaku.
Kui Hadadeseri sulased nägid, et Iisrael oli neid löönud,
siis tegid nad Taavetiga rahu ja jäid tema alamaiks. Ja
süürlased ei tahtnud enam ammonlasi aidata.
ja tema poeg sai tema asemel kuningaks.
Ja Taavet ütles: „Ma tahan head teha Haanunile, Naahase
pojale, sest tema isa on mulle head teinud.” Ja Taavet läkitas
saadikud teda ta isa pärast trööstima. Kui Taaveti sulased tulid
ammonlaste maale Haanuni juurde, et teda trööstida,
siis ütlesid ammonlaste vürstid Haanunile: „Kas sa arvad,
et Taavet tahab austada su isa, kui ta läkitab su juurde
trööstijaid? Küllap on ta sulased tulnud su juurde selleks, et
uurida, hukutada ja maad kuulata!”
Siis Haanun võttis Taaveti sulased kinni, ajas neil habemed
ära, lõikas neil riided istmikuni pooleks ja saatis nad
minema.
Ja nad läksid. Aga Taavetile anti meeste kohta teateid. Siis
ta läkitas käskjalad neile vastu, sest mehi oli väga häbistatud. Ja
kuningas ütles: „Jääge Jeerikosse, kuni teile habe on kasvanud,
siis tulge tagasi!”
Kui ammonlased nägid, et nad olid endid teinud vastikuks
Taaveti silmis, siis läkitasid Haanun ja ammonlased tuhat
talenti hõbedat, et palgata endile vankreid ja ratsanikke
Mesopotaamiast, Süüria-Maakast ja Soobast.
Nad palkasid endile kolmkümmend kaks tuhat sõjavankrit ning
Maaka kuninga ja tema rahva; need tulid ja lõid leeri üles
Meedeba ette. Ja ammonlased kogunesid oma linnadest ja tulid
sõtta.
Kui Taavet seda kuulis, siis ta läkitas neile vastu Joabi ja kõik
sõjakangelased.
Ja ammonlased tulid välja ning seadsid endid tapluseks
linna väravasse; aga kuningad, kes olid tulnud, olid väljal
omaette.
Kui Joab nägi, et taplus tema vastu sündis eest ja tagant,
siis ta tegi valiku kõigist Iisraeli valitud meestest ja seadis
need üles süürlaste vastu.
Aga ülejäänud rahva andis ta oma venna Abisai juhtida ja
need seadsid endid üles ammonlaste vastu.
Ja ta ütles: „Kui süürlased on minust tugevamad, siis tule
mulle appi; aga kui ammonlased on sinust tugevamad, siis ma
aitan sind.
Ole julge, ja olgem vahvad oma rahva ja oma Jumala linnade
eest! Tehku siis Issand, nagu tema silmis hea on!”
Ja Joab ning rahvas, kes koos temaga oli, tungisid peale,
taplema süürlaste vastu; ja need põgenesid tema eest.
Ja kui ammonlased nägid, et süürlased põgenesid, siis
põgenesid nemadki ta venna Abisai eest ja läksid linna; aga Joab
läks Jeruusalemma.
Kui süürlased nägid, et nad olid Iisraeli poolt löödud,
siis nad läkitasid saadikud ja tõid välja süürlased, kes olid
teisel pool Frati jõge; nende eesotsas oli Soofak, Hadadeseri
väepealik.
Kui Taavetile sellest teatati, siis ta kogus kokku terve
Iisraeli ja läks üle Jordani; ja olles jõudnud nende juurde,
seadis ta ennast valmis tapluseks nende vastu. Ja kui Taavet oli
enese valmis seadnud tapluseks süürlaste vastu, siis sõdisid
need temaga.
Aga süürlased põgenesid Iisraeli eest ja Taavet tappis
süürlastest seitse tuhat vankritäit ja nelikümmend tuhat
jalameest; ta surmas ka väepealik Soofaku.
Kui Hadadeseri sulased nägid, et Iisrael oli neid löönud,
siis tegid nad Taavetiga rahu ja jäid tema alamaiks. Ja
süürlased ei tahtnud enam ammonlasi aidata.