15Seaduselaegas tuuakse JeruusalemmaJa Taavet tegi enesele kojad Taaveti linna; ja ta valmistas
paiga Jumala laekale ning lõi sellele telgi üles.
Siis ütles Taavet, et Jumala laegast ei tohi kanda ükski
muu kui ainult leviidid, sest Issand oli valinud nemad laegast
kandma ja seda igavesti teenima.
Ja Taavet kutsus kogu Iisraeli Jeruusalemma, tooma Issanda
laegast paika, mille ta sellele oli valmistanud.
Ja Taavet kogus kokku Aaroni pojad ja leviidid.
Kehati poegadest olid: Uuriel, ülem, ja tema vennad - sada
kakskümmend;
Merari poegadest: Asaja, ülem, ja tema vennad - kakssada
kakskümmend;
Geersomi poegadest: Joel, ülem, ja tema vennad - sada
kolmkümmend;
Elisafani poegadest: Semaja, ülem, ja tema vennad -
kakssada;
Hebroni poegadest: Eliel, ülem, ja tema vennad -
kaheksakümmend;
Ussieli poegadest: Amminadab, ülem, ja tema vennad - sada
kaksteist.
Ja Taavet kutsus preestrid Saadoki ja Ebjatari, ja
leviidid Uurieli, Asaja, Joeli, Semaja, Elieli ja Amminadabi
ja ütles neile: „Teie olete leviitide perekondade
peamehed. Pühitsege iseendid ja oma vendi ja tooge Issanda,
Iisraeli Jumala laegas paika, mille ma sellele olen valmistanud!
Sellepärast et teie eelmisel korral kaasas ei olnud, rebis
meid Issand, meie Jumal; sest me ei olnud temast hoolinud, nagu
oleksime pidanud.”
Siis pühitsesid preestrid ja leviidid endid Issanda,
Iisraeli Jumala laegast tooma.
Ja leviidid kandsid Jumala laegast kangidega oma õlgadel,
nagu Mooses Issanda sõna järgi oli käskinud.
Ja Taavet käskis leviitide ülemaid, et nad laseksid ette
astuda oma vennad lauljad mänguriistadega, naablite, kannelde ja
simblitega, valju rõõmuhäält kuuldavale tooma.
Ja leviidid määrasid Heemani, Joeli poja, ja tema
vendadest Aasafi, Berekja poja; ja Merari poegadest, nende
vendadest, Eetani, Kuusaja poja;
ja koos nendega nende hõimlased: Sakarja,
Jaasieli, Semiramoti, Jehieli, Unni, Eliabi, Benaja,
Maaseja, Mattitja, Elifelehu, Mikneja, Oobed-Edomi ja Jeieli,
väravahoidjad.
Lauljad Heeman, Aasaf ja Eetan mängisid vasksimblitega,
Sakarja, Asiel, Semiramot, Jehiel, Unni, Eliab, Maaseja ja
Benaja mängisid naablitega alamoti viisil
ja Mattitja, Elifelehu, Mikneja, Oobed-Edom, Jehiel ja
Asasja mängisid kanneldel seminiti viisil.
Ja Kenanja, leviitide lauluülem, juhatas pillimängu, sest
ta oskas seda.
Ja Berekja ja Elkana olid laeka väravahoidjad.
Ja preestrid Sebanja, Joosafat, Netaneel, Amaasai,
Sakarja, Benaja ja Elieser puhusid pasunaid Jumala laeka ees; ja
Oobed-Edom ja Jehhija olid laeka väravahoidjad.
Nõnda olid Taavet, Iisraeli vanemad ja tuhandepealikud
teel, et rõõmsa meelega tuua Issanda seaduselaegas Oobed-Edomi
kojast.
Ja kuna Jumal aitas leviite, kes kandsid Issanda
seaduselaegast, siis ohverdati seitse härjavärssi ja seitse
jäära.
Taavetil oli seljas linane kuub, nõndasamuti kõigil
leviitidel, kes kandsid laegast, ja lauljail ning Kenanjal,
lauluülemal; Taavetil oli ka linane õlarüü.
Ja kogu Iisrael tõi Issanda seaduselaeka üles hõisates ja
sarve puhudes, pasunate, simblite, naablite ja kanneldega
mängides.
Aga kui Issanda seaduselaegas jõudis Taaveti linna, vaatas
Miikal, Sauli tütar, aknast, ja nähes kuningas Taavetit tantsimas
ja mängimas, põlgas ta teda oma südames.
paiga Jumala laekale ning lõi sellele telgi üles.
Siis ütles Taavet, et Jumala laegast ei tohi kanda ükski
muu kui ainult leviidid, sest Issand oli valinud nemad laegast
kandma ja seda igavesti teenima.
Ja Taavet kutsus kogu Iisraeli Jeruusalemma, tooma Issanda
laegast paika, mille ta sellele oli valmistanud.
Ja Taavet kogus kokku Aaroni pojad ja leviidid.
Kehati poegadest olid: Uuriel, ülem, ja tema vennad - sada
kakskümmend;
Merari poegadest: Asaja, ülem, ja tema vennad - kakssada
kakskümmend;
Geersomi poegadest: Joel, ülem, ja tema vennad - sada
kolmkümmend;
Elisafani poegadest: Semaja, ülem, ja tema vennad -
kakssada;
Hebroni poegadest: Eliel, ülem, ja tema vennad -
kaheksakümmend;
Ussieli poegadest: Amminadab, ülem, ja tema vennad - sada
kaksteist.
Ja Taavet kutsus preestrid Saadoki ja Ebjatari, ja
leviidid Uurieli, Asaja, Joeli, Semaja, Elieli ja Amminadabi
ja ütles neile: „Teie olete leviitide perekondade
peamehed. Pühitsege iseendid ja oma vendi ja tooge Issanda,
Iisraeli Jumala laegas paika, mille ma sellele olen valmistanud!
Sellepärast et teie eelmisel korral kaasas ei olnud, rebis
meid Issand, meie Jumal; sest me ei olnud temast hoolinud, nagu
oleksime pidanud.”
Siis pühitsesid preestrid ja leviidid endid Issanda,
Iisraeli Jumala laegast tooma.
Ja leviidid kandsid Jumala laegast kangidega oma õlgadel,
nagu Mooses Issanda sõna järgi oli käskinud.
Ja Taavet käskis leviitide ülemaid, et nad laseksid ette
astuda oma vennad lauljad mänguriistadega, naablite, kannelde ja
simblitega, valju rõõmuhäält kuuldavale tooma.
Ja leviidid määrasid Heemani, Joeli poja, ja tema
vendadest Aasafi, Berekja poja; ja Merari poegadest, nende
vendadest, Eetani, Kuusaja poja;
ja koos nendega nende hõimlased: Sakarja,
Jaasieli, Semiramoti, Jehieli, Unni, Eliabi, Benaja,
Maaseja, Mattitja, Elifelehu, Mikneja, Oobed-Edomi ja Jeieli,
väravahoidjad.
Lauljad Heeman, Aasaf ja Eetan mängisid vasksimblitega,
Sakarja, Asiel, Semiramot, Jehiel, Unni, Eliab, Maaseja ja
Benaja mängisid naablitega alamoti viisil
ja Mattitja, Elifelehu, Mikneja, Oobed-Edom, Jehiel ja
Asasja mängisid kanneldel seminiti viisil.
Ja Kenanja, leviitide lauluülem, juhatas pillimängu, sest
ta oskas seda.
Ja Berekja ja Elkana olid laeka väravahoidjad.
Ja preestrid Sebanja, Joosafat, Netaneel, Amaasai,
Sakarja, Benaja ja Elieser puhusid pasunaid Jumala laeka ees; ja
Oobed-Edom ja Jehhija olid laeka väravahoidjad.
Nõnda olid Taavet, Iisraeli vanemad ja tuhandepealikud
teel, et rõõmsa meelega tuua Issanda seaduselaegas Oobed-Edomi
kojast.
Ja kuna Jumal aitas leviite, kes kandsid Issanda
seaduselaegast, siis ohverdati seitse härjavärssi ja seitse
jäära.
Taavetil oli seljas linane kuub, nõndasamuti kõigil
leviitidel, kes kandsid laegast, ja lauljail ning Kenanjal,
lauluülemal; Taavetil oli ka linane õlarüü.
Ja kogu Iisrael tõi Issanda seaduselaeka üles hõisates ja
sarve puhudes, pasunate, simblite, naablite ja kanneldega
mängides.
Aga kui Issanda seaduselaegas jõudis Taaveti linna, vaatas
Miikal, Sauli tütar, aknast, ja nähes kuningas Taavetit tantsimas
ja mängimas, põlgas ta teda oma südames.