1 Siis Taavet pidas nõu tuhande- ja sajapealikutega, kõigi
vürstidega.
2 Ja Taavet ütles kogu Iisraeli kogudusele: „Kui see teie
meelest hea on ja Issand, meie Jumal, lubab, siis läkitagem sõna oma
vendade juurde, kes on jäänud kõigisse Iisraeli maakondadesse,
nõndasamuti ka preestrite ja leviitide juurde nende
karjamaalinnadesse, et nad koguneksid meie juurde,
3 ja toogem oma Jumala laegas jälle meie juurde, sest Sauli
päevil ei ole me sellest hoolinud!”
4 Siis ütles terve kogudus, et nõnda tuleb teha, sest see
oli õige kogu rahva silmis.
5 Ja Taavet kogus kokku terve Iisraeli Egiptuseojast kuni
Hamati teelahkmeni Jumala laegast Kirjat-Jearimist ära tooma.
6 Ja Taavet ning kogu Iisrael läksid üles Baalasse, see on
Juudas olevasse Kirjat-Jearimi, et sealt ära tuua keerubitel
istuva Jumala laegas, millele oli pandud tema nimi.
7 Nad vedasid uue vankriga Jumala laeka ära Abinadabi kojast,
ja Ussa ja Ahjo juhtisid vankrit.
8 Ja Taavet ning kogu Iisrael laulsid ja mängisid kõigest
väest Jumala ees kannelde, naablite, trummide, simblite ja
pasunatega.
9 Kui nad jõudsid Kiidoni rehealuse juurde, sirutas Ussa oma
käe, et laegast kinni hoida, sest härjad tahtsid ümber ajada,
10 aga Issanda viha süttis põlema Ussa vastu ja ta lõi tema
maha, sellepärast et ta oli pistnud oma käe laeka külge, ja ta
suri seal Jumala ees.
11 Siis Taavet sai pahaseks, et Issand oli Ussa lõhki rebinud, ja
ta pani sellele paigale nimeks Perets-Ussa, nagu see on
tänapäevani.
12 Ja Taavet kartis sel päeval Jumalat, öeldes: „Kuidas ma
võin Jumala laeka viia enese juurde?”
13 Ja Taavet ei lasknud laegast tuua enese juurde Taaveti
linna, vaid laskis selle viia kõrvale, gatlase Oobed-Edomi kotta.
14 Ja Jumala laegas jäi kolmeks kuuks Oobed-Edomi pere juurde
tema kotta; ja Issand õnnistas Oobed-Edomi koda ja kõike, mis
tal oli.