7Tantsiv pruut; peigmehe ja pruudi vastastikune rõõm teineteisest„Tule tagasi, tule tagasi, suulamlanna!
Tule tagasi, tule tagasi, sest tahame sind näha!”
„Miks tahate näha suulamlannat?
Et ta tantsiks tantsijate ridade vahel?”
„Ah, kui kaunid on su sammud sandaalides,
sa suursugune tütarlaps!
Su puusade kaared on nagu ehted,
kunstniku kätetöö!
Su naba on ümmargune kausike,
milles segatud vein ei puudu!
Su kõht on nisuhunnik,
mis lillekestega on ümbritsetud!
Su kaks rinda on nagu kaks vasikakest,
gaselli kaksikut!
Su kael on nagu elevandiluust torn,
su silmad nagu Hesboni tiigid
Bat-Rabbimi värava juures!
Su nina on nagu Liibanoni torn,
vaatluseks Damaskuse suunas!
Pea on sul otsekui Karmel
ja su lehvivad juuksed purpurikarva!
Kuningas on köidetud kiharate külge!
Ah, kui ilus, ah, kui kaunis
oled sa, armastus, hellituste tütar!
Sul on rüht nagu palmipuul
ja su rinnad on kobarate sarnased!
Mina ütlesin: Ma lähen palmipuu otsa,
võtan kinni ta pööristest!
Su rinnad on ju viinapuukobarate sarnased
ja su hingeõhk on nagu õunte lõhn!
Sinu suulagi on nagu parim vein,
mis varmalt läheb mu kallima sisse,
ja mida voolavad uinuvad huuled!”
„Mina kuulun oma kallimale
ja tema ihaldab mind.
Tule, mu kallim, lähme aasale,
ööbima hennapõõsaste juures!
Hommikul vara lähme vaatama viinamägesid,
kas viinapuu on pakatanud,
kas pungad on puhkenud,
kas granaatõunapuud õitsevad!
Seal ma annan sulle oma armastuse!
Lemmemarjad lõhnavad meile
ja meie uste ees on kõiksugu valitud vilju,
niihästi uusi kui vanu,
mis ma sinule, kallim, olen talletanud.”
Tule tagasi, tule tagasi, sest tahame sind näha!”
„Miks tahate näha suulamlannat?
Et ta tantsiks tantsijate ridade vahel?”
„Ah, kui kaunid on su sammud sandaalides,
sa suursugune tütarlaps!
Su puusade kaared on nagu ehted,
kunstniku kätetöö!
Su naba on ümmargune kausike,
milles segatud vein ei puudu!
Su kõht on nisuhunnik,
mis lillekestega on ümbritsetud!
Su kaks rinda on nagu kaks vasikakest,
gaselli kaksikut!
Su kael on nagu elevandiluust torn,
su silmad nagu Hesboni tiigid
Bat-Rabbimi värava juures!
Su nina on nagu Liibanoni torn,
vaatluseks Damaskuse suunas!
Pea on sul otsekui Karmel
ja su lehvivad juuksed purpurikarva!
Kuningas on köidetud kiharate külge!
Ah, kui ilus, ah, kui kaunis
oled sa, armastus, hellituste tütar!
Sul on rüht nagu palmipuul
ja su rinnad on kobarate sarnased!
Mina ütlesin: Ma lähen palmipuu otsa,
võtan kinni ta pööristest!
Su rinnad on ju viinapuukobarate sarnased
ja su hingeõhk on nagu õunte lõhn!
Sinu suulagi on nagu parim vein,
mis varmalt läheb mu kallima sisse,
ja mida voolavad uinuvad huuled!”
„Mina kuulun oma kallimale
ja tema ihaldab mind.
Tule, mu kallim, lähme aasale,
ööbima hennapõõsaste juures!
Hommikul vara lähme vaatama viinamägesid,
kas viinapuu on pakatanud,
kas pungad on puhkenud,
kas granaatõunapuud õitsevad!
Seal ma annan sulle oma armastuse!
Lemmemarjad lõhnavad meile
ja meie uste ees on kõiksugu valitud vilju,
niihästi uusi kui vanu,
mis ma sinule, kallim, olen talletanud.”