1 Kuulge, pojad, isa manitsust,
ja pange tähele, et õpiksite arukust!
2 Sest ma annan teile hea õpetuse,
ärge hüljake mu juhatust!
3 Kui ma alles olin oma isa poeg,
õrn ja ainus oma ema hoole all,
4 siis õpetas mind mu isa ja ütles mulle:
Su süda hoidku minu sõnu,
pea mu käske, siis sa jääd elama!
5 Taotle tarkust, taotle arukust -
ära seda unusta -
ära kaldu kõrvale mu suu sõnadest!
6 Ära seda hülga, siis see hoiab sind;
armasta seda, siis see kaitseb sind!
7 Tarkuse algus on see:
taotle tarkust ja taotle arukust
kogu oma varanduse hinnaga.
8 Pea seda kõrgeks, siis see ülendab sind,
kui sa seda süleled, siis see austab sind!
9 See paneb sulle pähe ilupärja,
kingib sulle kauni krooni.
10 Kuula, mu poeg, ja võta vastu mu sõnad,
siis saab sulle palju eluaastaid!
11 Ma õpetan sulle tarkuseteed,
ma juhin sind õigeisse rööpaisse.
12 Kui sa seal käid, siis on su samm vaba,
ja kui sa jooksed, siis sa ei komista.
13 Haara kinni õpetusest, ära lase lahti,
hoia seda, sest see on su elu!
14 Ära mine õelate rajale
ja ära astu kurjade teele!
15 Jäta see, ära käi seal,
hoidu sellest ja mine mööda!
16 Sest nad ei saa magada,
enne kui nad kurja on teinud;
neilt võetakse uni,
kui nad kedagi ei ole saanud
panna komistama.
17 Sest nad söövad õeluse leiba
ja joovad vägivalla veini.
18 Aga õigete rada
on otsekui valgusepaistus,
mis muutub üha selgemaks,
kuni päev on saabunud.
19 Õelate tee
on nagu pilkane pimedus:
nad ei tea,
mille peale nad komistavad.
20 Mu poeg, pane tähele mu sõnu,
pööra oma kõrv mu kõnede poole!
21 Ära kaota neid enesel silmist,
hoia need oma südames;
22 sest need on eluks sellele,
kes need leiab,
ja terviseks kogu ta ihule!
23 Hoia oma südant enam kui kõike muud,
mida tuleb hoida,
sest sellest lähtub elu!
24 Saada enesest ära valelik suu
ja hoidu huulte väärusest!
25 Su silmad vaadaku otse
ja su pilk olgu suunatud ettepoole!
26 Pane tähele oma jala suunda,
siis on kõik su teed kindlad!
27 Ära kaldu paremale ega vasakule,
hoia oma jalga kurjast!
4
Tarkuse hüved