31Emalik õpetus kuningaleLemueli, Massa kuninga sõnad, millega ta ema teda õpetas:
„Mis oleks mul sulle öelda, mu poeg,
mu üsa poeg, mu tõotuste poeg?
Ära anna oma rammu naistele,
oma teid nende hooleks,
kes hävitavad kuningaid!
Ei sünni kuningail, Lemuel,
ei sünni kuningail juua veini
ega vürstidel himustada vägijooki,
et nad juues ei unustaks seadust
ega väänaks kõigi vaeste õigust.
Andke vägijooki norutajale
ja veini sellele, kelle hing on kibestunud,
et ta jooks ja unustaks oma vaesuse
ega mõtleks enam oma vaevale!
Ava oma suu keeletu heaks,
õiguse tegemiseks kõigile põlatuile!
Ava oma suu, mõista õiglast kohut,
tee õigust viletsale ja vaesele!
Tubli naise ülistusTubli naine on palju enam väärt kui pärlid.
Kes leiab tema?
Ta mehe süda loodab tema peale
ja tulust ei ole tal puudust.
Kogu oma eluaja teeb ta mehele head
ja mitte kurja.
Ta muretseb villu ja linu
ning töötab virkade kätega.
Ta on kaupmehe laevade sarnane:
ta toob oma leiva kaugelt.
Ta tõuseb, kui on alles öö,
ja annab oma perele rooga
ja määratud osa oma teenijaile.
Ta soovib põldu ja hangib selle,
oma käte viljast ta istutab viinamäe.
Ta paneb enesele vöö kõvasti vööle
ja teeb oma käsivarred tugevaks.
Ta märkab, et ta tulemused on head:
ei kustu öösel ta lamp.
Ta paneb oma käed koonlapuu külge
ja ta pihud hoiavad kedervart.
Ta avab oma pihu viletsale
ja sirutab vaestele mõlemad käed.
Ei ta karda lund oma pere pärast,
sest kogu ta perel on kahekordsed riided.
Ta valmistab enesele vaipu,
ta riietus on linane ja purpurpunane.
Ta mees on tuntud väravais,
kui ta istub maa vanemate hulgas.
Ta valmistab ja müüb särke
ning annab kaupmeestele vöösid.
Ta riided on tugevad ja ilusad
ja ta vaatab rõõmsalt tulevikku.
Ta avab oma suu targasti
ja tema keelel on sõbralik õpetus.
Ta valvab tegevust kojas
ega söö laiskuse leiba.
Ta pojad tõusevad
ja nimetavad teda õnnelikuks,
ja ta mees ülistab teda:
„Palju on tütarlapsi, kes töös on tublid,
aga sina ületad nad kõik!”
Võluvus on petlik ja ilu on tühine,
aga naine, kes Issandat kardab, on kiiduväärt.
Andke temale ta käte vilja
ja tema teod ülistagu teda väravais!”
„Mis oleks mul sulle öelda, mu poeg,
mu üsa poeg, mu tõotuste poeg?
Ära anna oma rammu naistele,
oma teid nende hooleks,
kes hävitavad kuningaid!
Ei sünni kuningail, Lemuel,
ei sünni kuningail juua veini
ega vürstidel himustada vägijooki,
et nad juues ei unustaks seadust
ega väänaks kõigi vaeste õigust.
Andke vägijooki norutajale
ja veini sellele, kelle hing on kibestunud,
et ta jooks ja unustaks oma vaesuse
ega mõtleks enam oma vaevale!
Ava oma suu keeletu heaks,
õiguse tegemiseks kõigile põlatuile!
Ava oma suu, mõista õiglast kohut,
tee õigust viletsale ja vaesele!
Tubli naise ülistusTubli naine on palju enam väärt kui pärlid.
Kes leiab tema?
Ta mehe süda loodab tema peale
ja tulust ei ole tal puudust.
Kogu oma eluaja teeb ta mehele head
ja mitte kurja.
Ta muretseb villu ja linu
ning töötab virkade kätega.
Ta on kaupmehe laevade sarnane:
ta toob oma leiva kaugelt.
Ta tõuseb, kui on alles öö,
ja annab oma perele rooga
ja määratud osa oma teenijaile.
Ta soovib põldu ja hangib selle,
oma käte viljast ta istutab viinamäe.
Ta paneb enesele vöö kõvasti vööle
ja teeb oma käsivarred tugevaks.
Ta märkab, et ta tulemused on head:
ei kustu öösel ta lamp.
Ta paneb oma käed koonlapuu külge
ja ta pihud hoiavad kedervart.
Ta avab oma pihu viletsale
ja sirutab vaestele mõlemad käed.
Ei ta karda lund oma pere pärast,
sest kogu ta perel on kahekordsed riided.
Ta valmistab enesele vaipu,
ta riietus on linane ja purpurpunane.
Ta mees on tuntud väravais,
kui ta istub maa vanemate hulgas.
Ta valmistab ja müüb särke
ning annab kaupmeestele vöösid.
Ta riided on tugevad ja ilusad
ja ta vaatab rõõmsalt tulevikku.
Ta avab oma suu targasti
ja tema keelel on sõbralik õpetus.
Ta valvab tegevust kojas
ega söö laiskuse leiba.
Ta pojad tõusevad
ja nimetavad teda õnnelikuks,
ja ta mees ülistab teda:
„Palju on tütarlapsi, kes töös on tublid,
aga sina ületad nad kõik!”
Võluvus on petlik ja ilu on tühine,
aga naine, kes Issandat kardab, on kiiduväärt.
Andke temale ta käte vilja
ja tema teod ülistagu teda väravais!”