30Aguri tähelepanekudMassalase Aguri, Jake poja sõnad; nõnda ütleb see mees Iitielile,
Iitielile ja Uukalile:
„Kui ma olen ka rumalam meestest
ja mul ei ole inimmõistust
ja ma ei ole õppinud tarkust,
aga pühade teadmist ma tean.
Kes on läinud taevasse
ja on sealt alla tulnud?
Kes on kogunud tuule oma pihkudesse?
Kes on mähkinud vee vaibasse?
Kes on paigale pannud kõik maaääred?
Mis on ta nimi ja mis on ta poja nimi?
Küllap sa tead!
Jumala iga sõna on selge,
tema on kilbiks neile,
kes otsivad kaitset temalt.
Ära lisa midagi tema sõnadele,
et ta ei võtaks sind vastutusele
ja sina ei jääks valelikuks!
Kaht asja ma palun sinult,
ära neid mulle keela,
enne kui ma suren:
pettus ja valekõne hoia minust eemal,
vaesust ega rikkust ära mulle anna,
toida mind aga vajaliku leivaga,
et ma küllastudes ei hakkaks salgama
ega ütleks: „Kes on Issand?”
või et ma vaeseks jäädes ei hakkaks varastama
ega patustaks oma Jumala nime vastu.
Ära laima sulast ta isandale,
et ta ei kiruks sind
ja sina ei jääks süüdlaseks!
On neid, kes neavad oma isa
ega õnnista oma ema.
On neid, kes iseenese silmis on puhtad,
kuid ei ole oma saastast puhtaks pestud.
On neid - ah, kui ülbed on nende silmad
ja kui kõrgele on tõstetud nende silmalaud.
On neid, kelle hambad on mõõgad
ja lõualuud noad,
et süüa viletsaid maalt
ja vaeseid inimeste hulgast.
Verekaanil on kaks tütart: „Anna! Anna!”
Kolm asja on, mis ei saa täis,
neli, mis ei ütle: „Küllalt!”:
surmavald, viljatu üsk,
maa, mis ei saa küllaldaselt vett,
ja tuli, mis iialgi ei ütle: „Aitab!”
Silma, mis irvitab isa
ja põlgab ema sõna kuulamist,
peavad kaarnad jõe ääres välja nokkima
ja kotka pojad sööma.
Kolm asja on mulle väga imelised,
jah, neli on, mida ma ei mõista:
kotka tee taeva all,
mao tee kalju peal,
laeva tee keset merd
ja mehe tee neitsi juurde.
Niisugune on abielurikkuja naise tee:
ta sööb ja pühib suu puhtaks ning ütleb:
„Ma pole kurja teinud!”
Kolme asja all väriseb maa,
jah, nelja all, mida see ei suuda taluda:
sulase all, kui ta saab kuningaks,
ja jõleda all, kui tal on külluses leiba,
vihatud naise all, kui ta saab mehele,
ja teenija all, kui ta kõrvale tõrjub oma emanda.
Need neli on küll kõige pisemad maa peal,
aga ometi on nad targemad kui targad:
sipelgad on väeti hulk,
ometi valmistavad nad suvel oma leiva;
kaljumägrad on jõuetu hulk,
ometi teevad nad oma kodud kaljusse;
rohutirtsudel ei ole kuningat,
ometi lähevad nad kõik rühmadena välja;
sisalikku võib püüda kätega,
ometi leidub teda kuninga paleedes.
Neid on kolm, kelle astumine on rühikas,
jah, neljal on rühikas käik:
lõvi, kangelane loomade seas,
kes ei tagane kellegi eest;
uhkeldav kukk või sikk,
ja kuningas, kes sammub oma rahva ees.
Kui sa oled hoobeldes rumal olnud,
siis mõtle järele, käsi suu peal!
Sest piima kirnumisest saab võid,
nina nuuskamisest tuleb verd
ja viha õhutamisest puhkeb riid.”
Iitielile ja Uukalile:
„Kui ma olen ka rumalam meestest
ja mul ei ole inimmõistust
ja ma ei ole õppinud tarkust,
aga pühade teadmist ma tean.
Kes on läinud taevasse
ja on sealt alla tulnud?
Kes on kogunud tuule oma pihkudesse?
Kes on mähkinud vee vaibasse?
Kes on paigale pannud kõik maaääred?
Mis on ta nimi ja mis on ta poja nimi?
Küllap sa tead!
Jumala iga sõna on selge,
tema on kilbiks neile,
kes otsivad kaitset temalt.
Ära lisa midagi tema sõnadele,
et ta ei võtaks sind vastutusele
ja sina ei jääks valelikuks!
Kaht asja ma palun sinult,
ära neid mulle keela,
enne kui ma suren:
pettus ja valekõne hoia minust eemal,
vaesust ega rikkust ära mulle anna,
toida mind aga vajaliku leivaga,
et ma küllastudes ei hakkaks salgama
ega ütleks: „Kes on Issand?”
või et ma vaeseks jäädes ei hakkaks varastama
ega patustaks oma Jumala nime vastu.
Ära laima sulast ta isandale,
et ta ei kiruks sind
ja sina ei jääks süüdlaseks!
On neid, kes neavad oma isa
ega õnnista oma ema.
On neid, kes iseenese silmis on puhtad,
kuid ei ole oma saastast puhtaks pestud.
On neid - ah, kui ülbed on nende silmad
ja kui kõrgele on tõstetud nende silmalaud.
On neid, kelle hambad on mõõgad
ja lõualuud noad,
et süüa viletsaid maalt
ja vaeseid inimeste hulgast.
Verekaanil on kaks tütart: „Anna! Anna!”
Kolm asja on, mis ei saa täis,
neli, mis ei ütle: „Küllalt!”:
surmavald, viljatu üsk,
maa, mis ei saa küllaldaselt vett,
ja tuli, mis iialgi ei ütle: „Aitab!”
Silma, mis irvitab isa
ja põlgab ema sõna kuulamist,
peavad kaarnad jõe ääres välja nokkima
ja kotka pojad sööma.
Kolm asja on mulle väga imelised,
jah, neli on, mida ma ei mõista:
kotka tee taeva all,
mao tee kalju peal,
laeva tee keset merd
ja mehe tee neitsi juurde.
Niisugune on abielurikkuja naise tee:
ta sööb ja pühib suu puhtaks ning ütleb:
„Ma pole kurja teinud!”
Kolme asja all väriseb maa,
jah, nelja all, mida see ei suuda taluda:
sulase all, kui ta saab kuningaks,
ja jõleda all, kui tal on külluses leiba,
vihatud naise all, kui ta saab mehele,
ja teenija all, kui ta kõrvale tõrjub oma emanda.
Need neli on küll kõige pisemad maa peal,
aga ometi on nad targemad kui targad:
sipelgad on väeti hulk,
ometi valmistavad nad suvel oma leiva;
kaljumägrad on jõuetu hulk,
ometi teevad nad oma kodud kaljusse;
rohutirtsudel ei ole kuningat,
ometi lähevad nad kõik rühmadena välja;
sisalikku võib püüda kätega,
ometi leidub teda kuninga paleedes.
Neid on kolm, kelle astumine on rühikas,
jah, neljal on rühikas käik:
lõvi, kangelane loomade seas,
kes ei tagane kellegi eest;
uhkeldav kukk või sikk,
ja kuningas, kes sammub oma rahva ees.
Kui sa oled hoobeldes rumal olnud,
siis mõtle järele, käsi suu peal!
Sest piima kirnumisest saab võid,
nina nuuskamisest tuleb verd
ja viha õhutamisest puhkeb riid.”