23Tarkade õpetusedKui sa istud valitsejaga leiba võtma,
siis pane hästi tähele, mis sul ees on,
ja pane nuga kõri juurde,
kui sa oled himukas.
Ära ihalda tema maiuspalu,
sest see on petlik leib!
Ära näe vaeva rikkaks saamiseks,
ära kuluta selleks oma mõistust:
kui sa pöörad oma pilgu selle peale,
siis ei ole seda enam,
sest rikkus saab enesele tiivad
otsekui kotkas ja lendab ära taeva poole.
Ära söö kadeda leiba
ja ära ihalda tema maiuspalu,
sest ta on selline, kes arvestab oma hinges:
„Söö ja joo!” ütleb ta sulle,
aga ta süda ei ole sinuga.
Sa pead söödud palukese välja oksendama
ja su ilusad sõnad osutuvad raisatuks.
Ära räägi albi kuuldes,
sest ta põlgab su mõistlikke sõnu!
Ära nihuta igivana piirimärki
ja ära mine vaeslaste põldudele,
sest nende lunastaja on vägev,
tema lahendab nende riiuasja sinu vastu!
Pööra oma süda õpetuse
ja kõrvad tarkussõnade juurde!
Ära hoidu poissi karistamast:
kui sa teda vitsaga peksad,
siis tal ei tule surra!
Sa peksad teda küll vitsaga,
aga päästad tema hinge põrgust.
Mu poeg! Kui su süda saab targaks,
siis rõõmustab minugi süda
ja mu neerud hõiskavad,
kui su huuled räägivad õigust.
Su süda ärgu kadestagu patuseid,
vaid karda alati Issandat,
sest siis on sul tõesti tulevik
ja su lootus ei kao.
Kuule, mu poeg, ja saa targaks
ning juhi oma süda õigele teele!
Ära viibi veinijoojate
ega lihaõgijate killas,
sest joodik ja õgija jäävad vaeseks
ja uimane olek sunnib riietuma räbalaisse!
Kuule oma isa, kes sind on sigitanud,
ja ära põlga oma ema, kui ta on vanaks saanud!
Osta tõtt ja ära seda müü,
osta tarkust, õpetust ja arukust!
Õiglase isa võib tõesti hõisata,
kes targa on sünnitanud, võib temast rõõmu tunda.
Olgu su isal ja emal rõõm,
kes sinu on sünnitanud, hõisaku!
Anna, mu poeg, oma süda mulle
ja su silmad tundku head meelt mu teest!
Sest hoor on sügav haud
ja võõras naine on kitsas kaev.
Jah, ta varitseb otsekui röövel
ja rohkendab truudusetuid inimeste seas.
Kellel on häda? Kellel on halb?
Kellel on tüli? Kellel on kaebus?
Kellel on haavad põhjuseta?
Kellel on tuhmid silmad?
Neil, kes viibivad veini juures,
kes lähevad maitsma segatud veini.
Ära vaata veini,
kuidas see punetab,
kuidas see karikas sädeleb,
hõlpsasti sisse läheb:
see salvab viimaks maona
ja mürgitab otsekui rästik!
Su silmad näevad siis imelikke asju
ja su süda räägib pöörasusi.
Sa nagu lamaksid keset merd
ja magaksid masti tipus.
„Mind löödi, aga ma ei saanud haiget,
mind peksti, aga ma ei tundnudki!
Millal ma ärkan?
Ma tahan veelgi otsida sedasama.”
siis pane hästi tähele, mis sul ees on,
ja pane nuga kõri juurde,
kui sa oled himukas.
Ära ihalda tema maiuspalu,
sest see on petlik leib!
Ära näe vaeva rikkaks saamiseks,
ära kuluta selleks oma mõistust:
kui sa pöörad oma pilgu selle peale,
siis ei ole seda enam,
sest rikkus saab enesele tiivad
otsekui kotkas ja lendab ära taeva poole.
Ära söö kadeda leiba
ja ära ihalda tema maiuspalu,
sest ta on selline, kes arvestab oma hinges:
„Söö ja joo!” ütleb ta sulle,
aga ta süda ei ole sinuga.
Sa pead söödud palukese välja oksendama
ja su ilusad sõnad osutuvad raisatuks.
Ära räägi albi kuuldes,
sest ta põlgab su mõistlikke sõnu!
Ära nihuta igivana piirimärki
ja ära mine vaeslaste põldudele,
sest nende lunastaja on vägev,
tema lahendab nende riiuasja sinu vastu!
Pööra oma süda õpetuse
ja kõrvad tarkussõnade juurde!
Ära hoidu poissi karistamast:
kui sa teda vitsaga peksad,
siis tal ei tule surra!
Sa peksad teda küll vitsaga,
aga päästad tema hinge põrgust.
Mu poeg! Kui su süda saab targaks,
siis rõõmustab minugi süda
ja mu neerud hõiskavad,
kui su huuled räägivad õigust.
Su süda ärgu kadestagu patuseid,
vaid karda alati Issandat,
sest siis on sul tõesti tulevik
ja su lootus ei kao.
Kuule, mu poeg, ja saa targaks
ning juhi oma süda õigele teele!
Ära viibi veinijoojate
ega lihaõgijate killas,
sest joodik ja õgija jäävad vaeseks
ja uimane olek sunnib riietuma räbalaisse!
Kuule oma isa, kes sind on sigitanud,
ja ära põlga oma ema, kui ta on vanaks saanud!
Osta tõtt ja ära seda müü,
osta tarkust, õpetust ja arukust!
Õiglase isa võib tõesti hõisata,
kes targa on sünnitanud, võib temast rõõmu tunda.
Olgu su isal ja emal rõõm,
kes sinu on sünnitanud, hõisaku!
Anna, mu poeg, oma süda mulle
ja su silmad tundku head meelt mu teest!
Sest hoor on sügav haud
ja võõras naine on kitsas kaev.
Jah, ta varitseb otsekui röövel
ja rohkendab truudusetuid inimeste seas.
Kellel on häda? Kellel on halb?
Kellel on tüli? Kellel on kaebus?
Kellel on haavad põhjuseta?
Kellel on tuhmid silmad?
Neil, kes viibivad veini juures,
kes lähevad maitsma segatud veini.
Ära vaata veini,
kuidas see punetab,
kuidas see karikas sädeleb,
hõlpsasti sisse läheb:
see salvab viimaks maona
ja mürgitab otsekui rästik!
Su silmad näevad siis imelikke asju
ja su süda räägib pöörasusi.
Sa nagu lamaksid keset merd
ja magaksid masti tipus.
„Mind löödi, aga ma ei saanud haiget,
mind peksti, aga ma ei tundnudki!
Millal ma ärkan?
Ma tahan veelgi otsida sedasama.”