11Saalomoni tarkusValed kaalud on Issanda meelest jäledus,
aga õigest vihist on tal hea meel.
Tuleb uhkus, tuleb ka häbi,
aga alandlikel on tarkus.
Ausus juhib õiglasi,
aga valelikkus hävitab truudusemurdjad.
Varandusest pole kasu vihapäeval,
aga õiglus päästab surmast.
Õiglus tasandab vagale tema tee,
aga õel langeb oma õeluse läbi.
Õigete õiglus päästab neid,
aga truudusemurdjaid vangistab nende oma himu.
Kui õel inimene sureb, siis ta lootus hävib,
ja rumalate ootus kaob.
Õige päästetakse hädast,
aga õel satub sinna tema asemel.
Suuga hävitab jumalatu oma ligimese,
aga õiged pääsevad teadlikkuse läbi.
Õigete õnnest hõiskab linn
ja õelate hukkumisest tuntakse rõõmu.
Õigete õnnistusest kerkib linn,
aga õelate suu kisub selle maha.
Napiaruline on, kes halvustab oma ligimest,
aga arukas mees on vait.
Kes käib keelekandjana, reedab saladusi,
aga kes on ustava vaimuga, varjab neid.
Kus ei ole juhtimist, seal langeb rahvas,
aga kus on palju nõuandjaid, seal on abi.
Kes asub käendajaks võõrale,
selle käsi käib halvasti,
aga kes käendamist ei salli, võib olla muretu.
Veetlev naine saavutab au
ja virgad saavutavad rikkuse.
Kes osutab halastust, teeb head iseenesele,
aga kalk teeb valu oma ihule.
Õel teenib petise palga,
aga õigluse külvaja tõelise tasu.
Kes püsib õigluses, jääb elama,
aga kes taotleb kurja, saab surma.
Need, kel valelik süda, on Issanda meelest jäledad,
aga tal on hea meel neist, kelle tee on laitmatu.
Käsi selle peale! Kuri ei jää karistuseta,
aga õigete sugu pääseb.
Otsekui kuldrõngas sea kärsas
on ilus naine, kel puudub peenetundelisus.
Õigete igatsuseks on ainult hea,
õelate ootuseks viha.
Üks jagab välja, aga saab üha lisa,
teine hoiab varandust, ometi on puudus käes.
Hing, kes jagab õnnistust, kosub,
ja kes kastab teisi, seda ennastki kastetakse.
Kes keelab vilja, seda sajatab rahvas,
aga müüja peale tuleb õnnistus.
Kes taotleb head, leiab tunnustuse,
aga kes kavatseb kurja, seda ennast see tabab.
Kes loodab oma rikkuse peale, langeb,
aga õiged haljendavad nagu lehed.
Kes oma koja hooletusse jätab, lõikab tuult,
ja rumal saab targale sulaseks.
Õiglase vili on elupuu,
aga tark saab hinged.
Vaata, õigele tasutakse maa peal,
saati siis õelale ja patusele.
aga õigest vihist on tal hea meel.
Tuleb uhkus, tuleb ka häbi,
aga alandlikel on tarkus.
Ausus juhib õiglasi,
aga valelikkus hävitab truudusemurdjad.
Varandusest pole kasu vihapäeval,
aga õiglus päästab surmast.
Õiglus tasandab vagale tema tee,
aga õel langeb oma õeluse läbi.
Õigete õiglus päästab neid,
aga truudusemurdjaid vangistab nende oma himu.
Kui õel inimene sureb, siis ta lootus hävib,
ja rumalate ootus kaob.
Õige päästetakse hädast,
aga õel satub sinna tema asemel.
Suuga hävitab jumalatu oma ligimese,
aga õiged pääsevad teadlikkuse läbi.
Õigete õnnest hõiskab linn
ja õelate hukkumisest tuntakse rõõmu.
Õigete õnnistusest kerkib linn,
aga õelate suu kisub selle maha.
Napiaruline on, kes halvustab oma ligimest,
aga arukas mees on vait.
Kes käib keelekandjana, reedab saladusi,
aga kes on ustava vaimuga, varjab neid.
Kus ei ole juhtimist, seal langeb rahvas,
aga kus on palju nõuandjaid, seal on abi.
Kes asub käendajaks võõrale,
selle käsi käib halvasti,
aga kes käendamist ei salli, võib olla muretu.
Veetlev naine saavutab au
ja virgad saavutavad rikkuse.
Kes osutab halastust, teeb head iseenesele,
aga kalk teeb valu oma ihule.
Õel teenib petise palga,
aga õigluse külvaja tõelise tasu.
Kes püsib õigluses, jääb elama,
aga kes taotleb kurja, saab surma.
Need, kel valelik süda, on Issanda meelest jäledad,
aga tal on hea meel neist, kelle tee on laitmatu.
Käsi selle peale! Kuri ei jää karistuseta,
aga õigete sugu pääseb.
Otsekui kuldrõngas sea kärsas
on ilus naine, kel puudub peenetundelisus.
Õigete igatsuseks on ainult hea,
õelate ootuseks viha.
Üks jagab välja, aga saab üha lisa,
teine hoiab varandust, ometi on puudus käes.
Hing, kes jagab õnnistust, kosub,
ja kes kastab teisi, seda ennastki kastetakse.
Kes keelab vilja, seda sajatab rahvas,
aga müüja peale tuleb õnnistus.
Kes taotleb head, leiab tunnustuse,
aga kes kavatseb kurja, seda ennast see tabab.
Kes loodab oma rikkuse peale, langeb,
aga õiged haljendavad nagu lehed.
Kes oma koja hooletusse jätab, lõikab tuult,
ja rumal saab targale sulaseks.
Õiglase vili on elupuu,
aga tark saab hinged.
Vaata, õigele tasutakse maa peal,
saati siis õelale ja patusele.