Piibel.NET
Jeesus SiirakSiiraki
 
Eestikeelne Piibel 1997
45Jumala tegude ülistus ajaloos Ja Issand laskis temast tõusta õnnistatud mehe, kes leidis armu kogu elava silmis, armas Jumalale ja inimestele: Moosese, kelle mälestus on õnnistuseks.
Ta seadis tema au poolest võrdseks pühakutega ja vaenlaste hirmuks tegi tema suureks.
Tema sõna läbi laskis ta sündida imetegusid, ta austas teda kuningate ees, andis temale käsud oma rahva jaoks ja näitas temale pisut oma auhiilgusest.
Tema ustavuse ja alandlikkuse pärast ta pühitses teda, valis tema kõigi inimeste hulgast,
laskis tal kuulda oma häält ja viis ta tumedasse pilve. Ja palgest palgesse andis ta temale käsud, elu ja tunnetuse seaduse, et ta õpetaks Jaakobile lepingut ja Iisraelile tema õiguskorda.
Aaroni, tema venna Leevi suguharust, ülendas Issand pühaks, temaga sarnaseks.
Ta tegi temaga igavese lepingu ja andis temale rahva preestriameti. Ta rõõmustas teda iluehtega ja pani temale selga aukuue.
Ta riietas teda suurima toredusega ja määras temale kindlad esemed: püksid, ülekuue ja õlarüü.
Ta ümbritses teda granaatõuntega, paljude kuldkellukestega ümberringi, mis helisesid, kui ta astus, et templis kuulduks kõla meeldetuletuseks tema rahva poegadele.
Ja veel: püha kuuega, kullast, sinisest ja purpurpunasest lõngast, kirjatud töö; selle juurde: kohtu-rinnakilp uurimi ja tummimiga, helepunasest korrutatud lõngast, kunstipärane töö,
pitsatitaoliselt uurendatud kalliskividega kuldraamistuses, kivikirjaja töö, meeldetuletuseks uurendatud kirjaga vastavalt Iisraeli suguharude arvule;
ja kuldlaubaehe peakatte küljes, püha pitsati jäljendiga, uhke aumärk, suurepärane töö, silmailu, veetlev kaunistus.
Enne Aaronit ei ole seesugust olnud, eales ei ole seda kandnud võõras, vaid ainult tema oma pojad ja tema järeltulijad üha edasi.
Tema ohvrid põletati täiesti kaks korda päevas, alaliselt.
Mooses täitis tema käed ja võidis teda püha õliga. Sellest tuli igavene leping temaga ja tema sooga taeva päeviks: teenida Issandat, olla preestriks ja õnnistada tema rahvast tema nimel.
Ta valis Aaroni kõigi elavate hulgast Issandale ohvrit tooma: suitsutusohvrit ja healõhnalist mälestusohvrit lepituseks oma rahva eest.
Ta andis temale oma käsud, meelevalla seaduste üle, et õpetada Jaakobile oma tunnistusi ja valgustada Iisraeli oma Seaduses.
Võõrad astusid üles tema vastu ja kadestasid teda kõrbes, mehed Daatani ja Abirami ümber, ning Korahi jõuk vihas ja raevus.
Issand nägi seda ja see ei meeldinud temale: nad hukati vihahoos. Ta tegi nendega imeteo: hävitas nad tuleleegis.
Aga Aaronile lisas ta au ja andis temale pärisosa: jaotas temale esmaannid uudseviljast, valmistas külluses leiba kõigepealt.
Jah, nad sõid ka Issanda ohvreid, neid, mida ta oli andnud temale ja tema soole.
Aga rahva maast ei saanud ta pärisosa ega olnud temal omandit rahva keskel, sest: „Mina ise olen sinu omand ja pärisosa!”
Ja Piinehas, Eleasari poeg, au poolest kolmas, oli innukas Issanda kartuses ja rahva taganedes jäi kindlaks õiges hinge otsustavuses ning tõi Iisraelile lepituse.
Seetõttu kinnitati temaga rahuleping: ta pidi olema pühamu ja oma rahva eestseisja, nõnda et temale ja tema soole pidi igavesti jääma preestriameti auväärsus.
Nõnda nagu oli leping Taavetil, Iisai pojal Juuda suguharust, et kuningriik on päritav ainult pojalt pojale, nõnda oli päritavus ka Aaronil ja tema sool.
Andku Issand tarkust teie südamesse, et mõistaksite kohut tema rahvale õiguses, et nende õnn ei kaoks ja nende au jääks põlvest põlve!