Piibel.NET
Pauluse kiri roomlasteleRooma
 
Eestikeelne Piibel 1997
7Kristlane on lahti Moosese Seaduse alt Vennad, kas te siis ei tea - ma räägin ju
 seadusetundjaile -, et seadus valitseb inimese üle, niikaua kui
 inimene elab.

Nii on abielunaine seadusega seotud mehe külge, kuni mees
 elab; aga kui mees sureb, on ta saanud vabaks mehe seaduse alt.

Sellepärast, kui naine mehe eluajal on teise mehega,
 nimetatakse teda abielurikkujaks; aga kui mees sureb, on naine
 vaba seaduse alt, nii et ta ei ole teisele mehele minnes
 abielurikkuja.

Niisiis, mu vennad, ka teie olete surmatud Seadusele Kristuse ihu
 kaudu, et te saaksite teisele, kes on üles äratatud surnuist, et
 me kannaksime vilja Jumalale.

Sest kui me olime alles lihalikud, siis haarasid meie liikmeid
 Seaduse kaudu tekkivad patukired, et kanda vilja surmale.

Aga nüüd, et me oleme surnud, siis oleme saanud lahti
 Seaduse alt, millega meid kammitseti, nii et me teenime Jumalat
 uuel teel Vaimu all ja mitte vanal teel kirjatähe all.

Seadus, patt ja surm Mis me siis ütleme? Kas Seadus on patt? Mitte sugugi!
 Kuid pattu ma poleks ära tundnud muidu kui Seaduse läbi; sest
 ma ei oleks himustamisest midagi teadnud, kui Seadus ei oleks
 öelnud: „Sa ei tohi himustada!”

Aga patt, kasutades võimalust, tekitas minus käsu kaudu
 igasuguseid himusid; sest ilma Seaduseta on patt surnud.

Mina elasin kunagi Seaduseta, ent kui käsk tuli, siis virgus patt
 ellu,

mina aga surin. Ja selgus, et seesama käsk, mis pidi olema
 mulle eluks, oli surmaks,

sest patt, kasutades võimalust, eksitas mind käsu kaudu
 ning surmas mu käsu varal.

Nõnda on siis Seadus püha ning käsk on püha, õige
 ja hea.

Kas nüüd see hea on mulle saanud surmaks? Kindlasti mitte!
 Vaid patt, et ta oleks nähtav patuna, on toonud selle hea kaudu
 mulle surma, et patt ise saaks käsu kaudu üliväga patuseks.

Ma tean küll, et Seadus on vaimulik, mina aga lihalik,
 müüdud patu alla.

Ma ei mõista ju, mida ma teen: sest ma ei tee
 seda, mida tahan, vaid ma teen, mida vihkan.

Kui ma aga teen, mida ma ei taha, siis ma möönan, et
 Seadus on hea.

Nii ei tee seda enam mina, vaid patt, mis
 minus elab.

Ma tean ju, et minus - see tähendab minu loomuses - ei ole
 head. Tahet mul on, aga head teha ma ei suuda.

Sest head, mida ma tahan, ma ei tee, vaid paha, mida ma ei taha,
 ma teen.

Kui ma aga teen seda, mida ma ei taha, siis ei tee
 seda enam mina, vaid patt, mis elab minus.

Niisiis, tahtes teha head, leian seaduse, et mul on
 kalduvus teha kurja.

Sisemise inimese poolest ma rõõmustan Jumala Seaduse üle,
oma liikmetes näen aga teist seadust, mis sõdib vastu minu
 mõistuse seadusele ja aheldab mind patu seadusega, mis on mu
 liikmetes.

Oh mind õnnetut inimest! Kes ostab mu lahti sellest surma
 ihust?

Aga tänu olgu Jumalale meie Issanda Jeesuse Kristuse
 läbi! Niisiis, ma teenin mõistusega küll Jumala
 Seadust, kuid oma loomusega patu seadust.