Piibel.NET
Jesaja
 
Eestikeelne Piibel 1997
36Assuri kuninga sõjakäik Kuningas Hiskija neljateistkümnendal aastal tuli Assuri kuningas
 Sanherib kõigi Juuda kindlustatud linnade kallale ja vallutas need.

Ja Assuri kuningas läkitas Laakisest Jeruusalemma kuningas
 Hiskija vastu ülemjoogikallaja suure väehulgaga, kes jäi peatuma
 Ülatiigi veejuhtme juurde, mis on Vanutajavälja maantee ääres.

Siis läksid välja tema juurde Eljakim, Hilkija poeg, kes oli
 kojaülem, kirjutaja Sebna ja nõunik Joah, Aasafi poeg.

Ja ülemjoogikallaja ütles neile: „Öelge ometi Hiskijale: Nõnda
 ütleb suurkuningas, Assuri kuningas: Mis lootus see on, mida sa
 hellitad?

Sa arvad, et paljad sõnad annavad võitluseks nõu ja jõu? Kelle peale
 sa loodad, et oled mulle vastu hakanud?

Vaata, sa loodad Egiptuse, tolle murtud pillirookepi peale, mis
 tungib pihku ja puurib selle läbi, kui keegi selle peale toetub.
 Niisugune on vaarao, Egiptuse kuningas, kõigile, kes tema
 peale loodavad.

Või kui sa mulle ütled: Meie loodame Issanda, oma Jumala peale!,
 kas pole siis mitte tema see, kelle ohvrikünkad ja altarid Hiskija
 kõrvaldas, öeldes Juudale ja Jeruusalemmale: Selle altari ees
 peate te kummardama!?

Nüüd aga vea ometi kihla mu isandaga, Assuri kuningaga: mina
 annan sulle kaks tuhat hobust, kui sa suudad hankida neile
 ratsanikke!

Kuidas sa siis saaksid tagasi tõrjuda asevalitseja, ühe mu isanda
 vähimaist sulaseist? Aga sa loodad Egiptuse, tema sõjavankrite ja
 ratsanike peale.

Kas ma siis nüüd Issandata olen tulnud selle maa vastu, et seda
 hävitada? Issand ise ütles mulle: Mine sinna maale ja hävita see!”

Siis ütlesid Eljakim, Sebna ja Joah ülemjoogikallajale: „Räägi
 ometi oma sulastega aramea keelt, sest me mõistame seda, aga ära
 räägi meiega juudi keelt müüri peal oleva rahva kuuldes!”

Kuid ülemjoogikallaja vastas: „Kas mu isand on mind läkitanud
 kõnelema neid sõnu ainult su isandale ja sinule? Küllap ka müüri peal
 istuvaile meestele, kes koos teiega peavad sööma oma rooja ja jooma
 oma kust!”

Ning ülemjoogikallaja astus ette ja hüüdis valju häälega juudi
 keeles ning ütles: „Kuulge suurkuninga, Assuri kuninga sõnu!

Nõnda ütleb kuningas: Ärge laske endid Hiskijast petta, sest
 tema ei suuda teid päästa!

Ärgu pangu Hiskija teid lootma Issanda peale, öeldes: Issand
 päästab meid kindlasti ja seda linna ei anta Assuri kuninga kätte!

Ärge kuulake Hiskijat, sest Assuri kuningas ütleb nõnda: Tehke
 minuga alistusleping ja tulge välja mu juurde, siis te võite süüa
 igamees oma viinapuust ja igamees oma viigipuust ja juua igamees oma
 kaevust vett,

kuni ma tulen ja viin teid maale, mis on teie maa sarnane, vilja
 ja veini maa, leiva ja viinamägede maa.

Asjata ässitab teid Hiskija ja ütleb: Issand päästab meid! Kas on
 muude rahvaste jumalaist mõni päästnud oma maa Assuri kuninga käest?

Kus on Hamati ja Arpadi jumalad? Kus on Sefarvaimi jumalad? Kas
 need päästsid Samaaria minu käest?

Kes kõigist nende maade jumalaist on päästnud oma maa minu
 käest, et Issand peaks päästma minu käest Jeruusalemma?”

Aga nad vaikisid ega vastanud temale sõnagi, sest niisugune oli
 kuninga käsk, kes oli öelnud: „Ärge vastake temale!”

Siis tulid kojaülem Eljakim, Hilkija poeg, ja kirjutaja Sebna ja
 nõunik Joah, Aasafi poeg, Hiskija juurde, riided lõhki käristatud, ja
 kandsid temale ette ülemjoogikallaja sõnad.