Piibel.NET
Jeremija
 
Eestikeelne Piibel 1997
44Jeremija manitsus juutidele Egiptuses Sõna, mis Jeremijale tuli kõigi juutide kohta, kes elasid
 Egiptusemaal, kes elasid Migdolis, Tahpanheesis, Noofis ja
 Patrosemaal; ta ütles:

„Nõnda ütleb vägede Issand, Iisraeli Jumal: Te olete näinud
 kõike seda õnnetust, mille ma lasksin tulla Jeruusalemmale ja
 kõigile Juuda linnadele; ja vaata, need on tänapäevani varemeis
 ja ükski ei ela neis

nende pahategude pärast, mis nad tegid minu pahandamiseks,
 minnes suitsutama ja teenima teisi jumalaid, keda nad ei
 tundnud, ei nemad, ei teie ega teie vanemad.

Ma läkitasin küll teie juurde kõik oma sulased prohvetid,
 läkitasin lakkamatult, öeldes: Ärge ometi tehke seda jõledust,
 mida ma vihkan!

Aga nemad ei kuulanud ega pööranud kõrva, et nad oleksid
 pöördunud oma kurjusest ega oleks suitsutanud teistele
 jumalatele.

Seepärast valati välja mu raev ja viha ja see põles Juuda
 linnades ja Jeruusalemma tänavail ja need muutusid neiks
 õudseiks varemeiks, nagu need tänapäeval on.

Ja nüüd ütleb Issand, vägede Jumal, Iisraeli Jumal, nõnda:
 Miks valmistate iseendile selle suure õnnetuse, hävitades oma
 mehed ja naised, lapsed ja imikud Juudast, ilma endile jääkigi
 järele jätmata,

pahandades mind oma kätetööga, suitsutades teistele
 jumalatele Egiptusemaal, kuhu te olete tulnud võõraina elama,
 hävitades endid sellega ning saades sajatuseks ja teotuseks
 kõigi maa rahvaste seas?

Kas te olete unustanud oma vanemate pahateod, Juuda kuningate
 pahateod, omaenese pahateod ja oma naiste pahateod, mis nad
 tegid Juudamaal ja Jeruusalemma tänavail?

Nad ei ole murdunud tänapäevani ja nad ei karda ega käi
 minu Seaduse ja mu määruste järgi, mis ma olen andnud
 teile ja teie vanemaile.

Seepärast ütleb vägede Issand, Iisraeli Jumal, nõnda:
 Vaata, ma pööran oma palge teie vastu õnnetuseks ja kogu Juuda
 hävitamiseks.

Ja ma võtan Juuda jäägi, kes pöörasid oma näod
 Egiptusemaa poole, et seal võõraina elada, ja nad kõik hukkuvad;
 Egiptusemaal nad langevad mõõga ja nälja läbi; nad hukkuvad
 pisemast suuremani, nad surevad mõõga ja nälja läbi ning saavad
 sajatuseks, hirmutuseks, needuseks ja teotuseks.

Ja ma karistan neid, kes elavad Egiptusemaal, nõnda nagu
 ma karistasin Jeruusalemma mõõga, nälja ja katkuga.

Ja Juuda jäägist, kes tulid Egiptusemaale võõraina
 elama, ei jää järele põgenikke ega pääsenuid, et pöörduda tagasi
 Juudamaale, kuhu nende hing igatseb minna jälle elama; sest nad
 ei pöördu tagasi, peale mõne päästetu.”

Aga kõik mehed, kes teadsid, et nende naised olid
 suitsutanud teistele jumalatele, ja kõik naised, kes seal seisid
 suure koguna, ja kõik rahvas, kes elas Egiptusemaal Patroses,
 kostsid Jeremijale, öeldes:

„Sõna, mis sa meile oled rääkinud Issanda nimel, ei
 võta me sinult kuulda,

vaid me teeme teoks iga sõna, mis on tulnud meie eneste suust,
 suitsutame Taevakuningannale ja valame temale
 joogiohvreid, nõnda nagu me oleme teinud, meie ja meie vanemad,
 meie kuningad ja meie vürstid Juuda linnades ja Jeruusalemma
 tänavail; siis oli meil leiba külluses ja hea põli, ja me ei
 näinud õnnetust.

Aga sellest peale, kui me lakkasime suitsutamast
 Taevakuningannale ja valamast temale joogiohvreid, on meil olnud
 puudus kõigest ja me oleme hukkunud mõõga ja nälja läbi.

Ja kui me suitsutame Taevakuningannale ja valame temale
 joogiohvreid, kas me siis vastu oma meeste tahtmist valmistame temale
 ohvrileibu, tema kuju taolisi, ja valame temale joogiohvreid?”

Siis Jeremija kostis kogu rahvale, meestele ja naistele,
 kogu rahvale, kes temale nõnda oli vastanud, ja ütles:

„Eks see olnud suits, mida te suitsutasite Juuda linnades
 ja Jeruusalemma tänavail, teie ja teie vanemad, teie kuningad ja
 teie vürstid ja maa rahvas, mida Issand meenutas ja võttis oma
 südamesse,

nõnda et Issand enam ei talunud teie kurje tegusid,
 jäledusi, mis te tegite, ja nõnda sai teie maa varemeiks,
 hirmutuseks ja needuseks, elanikest tühjaks, nõnda nagu see
 tänapäeval on.

Sellepärast et te suitsutasite ja tegite pattu Issanda
 vastu ja et te ei kuulanud Issanda häält ega käinud tema
 Seaduse ja määruste ning tunnistuste järgi, sellepärast on
 teid tabanud see õnnetus, nõnda nagu see tänapäeval on.”

Ja Jeremija ütles kogu rahvale ja kõigile naistele:
 „Kuulge Issanda sõna, kõik juudid, kes olete Egiptusemaal!

Nõnda räägib vägede Issand, Iisraeli Jumal, ja ütleb: Teie
 ja teie naised olete rääkinud oma suuga, olete viinud täide oma
 kätega ja olete öelnud: Me teeme teoks oma tõotused, millega me
 oleme tõotanud suitsutada Taevakuningannale ja valada temale
 joogiohvreid. Pidage siis kindlasti oma tõotusi ja tehke
 oma tõotused teoks!

Seepärast kuulge Issanda sõna, kõik juudid, kes te elate
 Egiptusemaal: Vaata, ma olen vandunud oma suure nime juures,
 ütleb Issand, et minu nime ei nimetata enam kogu Egiptusemaal
 mitte ühegi Juuda mehe suus, kes võiks öelda: Nii tõesti kui
 Issand Jumal elab!

Vaata, ma olen nende pärast valvel õnnetuseks, aga mitte
 õnneks; ja kõik Egiptusemaal olevad Juuda mehed hukkuvad mõõga
 ja nälja läbi, kuni neile on tulnud lõpp.

Aga mõõga eest pääsenud pöörduvad Egiptusemaalt tagasi
 Juudamaale väikesearvuliselt; siis kogu Juuda jääk, kes on
 tulnud Egiptusemaale võõraina elama, saab teada, kelle sõna on
 tõeks läinud - minu või nende.

Ja see olgu teile tähiseks, ütleb Issand, kui ma teid
 nuhtlen siin paigas selleks, et te teaksite, et mu sõnad teie
 kohta lähevad tõesti täide teile õnnetuseks:

Nõnda ütleb Issand: Vaata, ma annan Egiptuse kuninga,
 vaarao Hofra, tema vaenlaste kätte, nende kätte, kes püüavad
 tema elu, nõnda nagu ma andsin Juuda kuninga Sidkija Paabeli
 kuninga Nebukadnetsari kätte, kes oli tema vaenlane ja ähvardas
 tema elu.”