Piibel.NET
Teine Kuningate raamat2. Kuningate
 
Eestikeelne Piibel 1997
3Iisraeli kuningas Jooram Ja Jooram, Ahabi poeg, sai Samaarias Iisraeli kuningaks Juuda
 kuninga Joosafati kaheksateistkümnendal aastal ja ta valitses
 kaksteist aastat.

Tema tegi kurja Issanda silmis, aga mitte nõnda nagu ta isa ja
 ema, sest ta kõrvaldas Baali samba, mille ta isa oli teinud.

Ometi püsis ta Nebati poja Jerobeami pattudes, millega too oli
 saatnud Iisraeli pattu tegema; neist ta ei loobunud.

Võit Moabi üle Moabi kuningas Meesa oli lambakasvataja ja tema andis maksuna
 Iisraeli kuningale sada tuhat lambatalle ja saja tuhande jäära villad.

Aga kui Ahab suri, siis Moabi kuningas taganes Iisraeli kuningast.
Siis läks kuningas Jooram päevapealt Samaariast välja ja luges
 üle kogu Iisraeli.

Ja ta läks ning läkitas teate Juuda kuningale Joosafatile:
 „Moabi kuningas on minust taganenud. Kas tuled koos minuga sõdima
 Moabi vastu?” Ja too vastas: „Tulen. Ma olen nagu sina, minu rahvas nagu
 sinu rahvas, minu hobused nagu sinu hobused.”

Ja ta küsis: „Missugust teed me läheme?” Ja Jooram vastas:
 „Edomi kõrbe teed.”

Nii läksid Iisraeli kuningas ja Juuda kuningas ja Edomi
 kuningas. Aga kui nad olid käinud seitsme päeva tee, siis ei olnud
 vett sõjaväel ega loomadel, kes nende kannul käisid.

Ja Iisraeli kuningas ütles: „Oh häda! Küllap on Issand kutsunud
 need kolm kuningat, et neid Moabi kätte anda.”

Aga Joosafat ütles: „Kas ei ole siin mõnda Issanda prohvetit,
 kelle läbi me saaksime küsida Issandalt?” Siis kostis keegi Iisraeli
 kuninga sulastest ja ütles: „Siin on Eliisa, Saafati poeg, kes valas
 vett Eelija käte peale.”

Joosafat ütles: „Temal on Issanda sõna.” Siis läksid Iisraeli
 kuningas ja Joosafat ja Edomi kuningas tema juurde.

Aga Eliisa ütles Iisraeli kuningale: „Mis on mul sinuga
 tegemist? Mine oma isa ja ema prohvetite juurde!” Ent Iisraeli
 kuningas ütles temale: „Ei, Issand on kutsunud need kolm
 kuningat, et neid Moabi kätte anda.”

Siis ütles Eliisa: „Nii tõesti kui elab vägede Issand, kelle
 ees ma seisan, kui ma ei peaks lugu Joosafatist, Juuda kuningast,
 siis ma ei vaatakski su poole ega näekski sind.

Nüüd aga tooge mulle üks mängumees!” Ja kui mängumees kannelt
 lõi, siis sündis, et Issanda käsi tuli tema peale

ja ta ütles: „Nõnda ütleb Issand: Tehke siia orgu auk augu
 kõrvale!

Sest Issand ütleb nõnda: Te ei saa näha tuult ega vihma, kuid
 see org tuleb vett täis ja te saate juua, teie ja teie karjad ja
 veoloomad.

Aga see on Issanda silmis tühine asi - ta annab ka Moabi teie kätte
ja te vallutate kõik kindlustatud linnad ja kõik paremad
 linnad, te raiute maha kõik head puud, matate kinni kõik veeallikad
 ja rikute kividega kõik head põllud.”

Ja hommikul, roaohvri ajal, vaata, siis sündis, et Edomi poolt
 tuli vesi ja maa täitus veega.

Kui kõik moabid kuulsid, et kuningad olid tulnud sõdima
 nende vastu, siis hüüti kokku kõik, kes suutsid vööd vööle panna, ja
 neist vanemad, ja nad asusid teele.

Aga kui nad hommikul vara üles tõusid ja päike paistis vee
 peale, siis nägid moabid, et vesi nende ees oli punane nagu veri.

Ja nad ütlesid: „See on veri! Kuningad on isekeskis mõõkadega
 raiunud ja üksteist maha löönud. Ja nüüd, Moab, saagile!”

Aga kui nad tulid Iisraeli leeri, siis tõusid Iisraeli lapsed
 ja lõid moabe ning need põgenesid nende eest; aga nad tungisid
 edasi ja lõid moabe.

Ja nad kiskusid maha linnad, igamees viskas kive igale heale
 põllule ja nad täitsid need; ja nad matsid kinni kõik veeallikad ja
 raiusid maha kõik head puud. Lõpuks jäid alles ainult Kiir-Hareseti
 müürid, mida lingumehed piirasid ja tabasid.

Kui Moabi kuningas nägi, et taplus käis temale üle jõu, siis
 võttis ta enesega kaasa seitsesada mõõgatõmbajat meest, et murda läbi
 Edomi kuninga kohalt; aga nad ei suutnud.

Siis ta võttis oma esmasündinud poja, kes pidi saama tema
 asemel kuningaks, ja ohverdas selle põletusohvriks müüri peal. Siis
 valdas suur viha Iisraeli ja nad läksid ära tema kallalt ning tulid
 tagasi oma maale.