Piibel.NET
Teine Ajaraamat2. Ajaraamat
 
Eestikeelne Piibel 1997
6Templi pühitsemine Siis kõneles Saalomon:
 „Issand on öelnud, et ta tahab elada pimeduses.

Mina olen sulle ehitanud valitsuskoja, su igavese eluaseme paiga.”

  Ja kuningas pööras oma palge ja õnnistas kogu Iisraeli
 kogudust, ja kogu Iisraeli kogudus seisis.

Ja ta ütles: „Kiidetud olgu Issand, Iisraeli Jumal, kes oma
 kätega on tõeks teinud, mida ta oma suuga on kõnelnud mu isale
 Taavetile, öeldes:

Sellest päevast alates, kui ma tõin oma rahva ära
 Egiptusemaalt, ei ole ma üheltki Iisraeli suguharult valinud
 ühtegi linna, kuhu ehitada koda, kus oleks mu nimi, ega ole ma ka
 valinud ühtegi meest, kes oleks olnud vürstiks mu Iisraeli
 rahvale.

Aga ma olen valinud Jeruusalemma, et seal oleks mu nimi, ja
 ma olen valinud Taaveti, et ta valitseks mu Iisraeli rahva üle.

Mu isal Taavetil oli küll südame peal ehitada koda Issanda,
 Iisraeli Jumala nimele.

Aga Issand ütles mu isale Taavetile: Et sul südame peal on
 ehitada mu nimele koda, siis oled sa hästi teinud, kui see sul
 südame peal on.

Ometi ei ehita sina koda, vaid su poeg, kes su niudeist
 välja tuleb, ehitab minu nimele koja.

Ja Issand on pidanud oma sõna, mis ta kõneles, ja mina
 olen tõusnud oma isa Taaveti asemele ja istun Iisraeli aujärjel,
 nõnda nagu Issand on kõnelnud, ja ma olen ehitanud koja Issanda,
 Iisraeli Jumala nimele.

Ja ma olen sinna pannud laeka, mille sees on Issanda
 seadus, mille ta Iisraeli lastele andis.”

Saalomoni palve Siis ta astus Issanda altari ette kogu Iisraeli koguduse
 juuresolekul ja sirutas oma käed välja.

Saalomon oli valmistanud vasklava, viis küünart
 pika, viis küünart laia ja kolm küünart kõrge, ja oli selle
 pannud keset õue. Ja ta astus selle peale, heitis põlvili kogu
 Iisraeli koguduse nähes, sirutas oma käed taeva poole

ja ütles: „Issand, Iisraeli Jumal! Sinu sarnast jumalat ei
 ole taevas ega maa peal, sina pead lepingut ja osadust oma
 sulastega, kes käivad su ees kõigest südamest,

sina oled pidanud oma sulasele, mu isale Taavetile, mis sa
 temale olid lubanud. Jah, mis sa oma suuga oled kõnelnud, selle
 oled sa oma käega tõeks teinud, nõnda nagu see täna on sündinud.

Ja nüüd, Issand, Iisraeli Jumal, pea oma sulasele, mu
 isale Taavetile, mis sa temale tõotasid, öeldes: Ei puudu sul
 minu palge ees mees, kes istub Iisraeli aujärjel, kui ainult su
 pojad hoiavad oma teed, käies mu Seaduse järgi, nõnda nagu
 sina oled käinud mu ees.

Ja nüüd, Issand, Iisraeli Jumal, saagu tõeks su sõna, mis
 sa oled kõnelnud oma sulasele Taavetile!

Aga kas Jumal tõesti peaks elama koos inimestega maa peal?
 Vaata, taevad ja taevaste taevad ei mahuta sind, veel vähem siis see
 koda, mille ma olen ehitanud.

Aga pöördu oma sulase palve ja ta anumise poole, Issand,
 mu Jumal, et sa kuuleksid kaebehüüdu ja palvet, mida su sulane
 palvetab sinu ees,

et su silmad oleksid lahti päevad ja ööd selle koja kohal,
 selle paiga kohal, mille kohta sa oled öelnud, et sa paned sinna
 oma nime ja kuuled palvet, mida su sulane palvetab selle paiga
 poole!

Kuule siis oma sulase ja oma Iisraeli rahva anumist,
 kuidas nad palvetavad selle paiga poole! Jah, kuule paigast, kus
 sa elad - taevast! Ja kui sa kuuled, siis anna andeks!

Kui keegi oma ligimese vastu pattu teeb ja talle pannakse
 peale vanne teda vannutades, ja vandeasi tuleb sinu altari ette
 siia kotta,

siis kuule sina taevast ja tee ning mõista õigust oma
 sulastele: mõista süüdlane süüdi, pane tema teod ta pea
 peale, õige aga mõista õigeks, anna temale ta õigust mööda!

Ja kui su Iisraeli rahvas lüüakse maha vaenlase ees,
 sellepärast et nad sinu vastu on pattu teinud, ent nad pöörduvad
 ja kiidavad sinu nime, palvetavad ja anuvad su ees siin kojas,

siis kuule sina taevast ja anna andeks oma Iisraeli rahva
 patt ja too nad tagasi maale, mille sa oled andnud neile ja
 nende vanemaile!

Kui taevas on suletud ja vihma ei ole, sellepärast et nad on
 sinu vastu pattu teinud, aga nad palvetavad selle paiga poole
 ja kiidavad sinu nime ja pöörduvad oma patust, sellepärast et sa
 neid oled alandanud,

siis kuule sina taevast ja anna andeks oma sulaste ja oma
 Iisraeli rahva patt, sest sina õpetad neile head teed, mida nad
 peavad käima, ja anna vihma oma maale, mille sa oled andnud
 pärisosaks oma rahvale!

Kui maale tuleb nälg, katk, kui tuleb viljakõrvetus või
 -rooste, kui tulevad rohutirtsud ja mardikad, kui vaenlased
 teda rõhuvad ta maa väravais, kui tabab mingi nuhtlus või mingi
 haigus,

siis iga palvet ja iga anumist, mis iganes tuleb mõne
 inimese või kogu su Iisraeli rahva poolt, kui nad igaüks
 tunnevad oma häda ja valu ja sirutavad oma käed selle koja
 poole,

kuule sina siis taevast, oma asupaigast, ja anna andeks
 ning anna igaühele tema tegusid mööda, nõnda nagu sa tunned
 tema südant, sest sina üksi tunned inimlaste südant,

et nad kardaksid sind ja käiksid su teedel kõigil neil
 päevil, mil nad elavad maal, mille sa oled andnud meie
 vanemaile!

Aga ka võõramaalast, kes ei ole sinu Iisraeli rahva
 hulgast, tuleb aga kaugelt maalt sinu suure nime, vägeva käe ja
 väljasirutatud käsivarre pärast - kui ta tuleb ja palvetab
 selle koja poole -,

kuule sina taevast, oma asupaigast, ja tee kõike, mille
 pärast võõras sinu poole hüüab, et kõik maa rahvad õpiksid
 tundma sinu nime ja kardaksid sind, nõnda nagu su Iisraeli
 rahvas, ja et nad teaksid, et sinu nimi on pandud kojale, mille
 ma olen ehitanud!

Kui su rahvas läheb sõtta oma vaenlaste vastu, teekonnale,
 kuhu sa nad läkitad, ja nad palvetavad sinu poole selle linna
 suunas, mille sina oled valinud, ja koja suunas, mille mina olen
 ehitanud su nimele,

siis kuule taevast nende palvet ja anumist ja tee neile
 õigust!

Kui nad sinu vastu pattu teevad - sest pole inimest, kes
 pattu ei tee - ja sina vihastud nende peale ning annad nad
 vaenlase kätte, nõnda et nende vangistajad viivad neid vangi
 kaugemale või lähemale maale,

aga kui nad siis seda südamesse võtavad maal, kuhu nad on
 vangi viidud, ja pöörduvad ning anuvad sind oma vangistusemaal,
 öeldes: Me oleme pattu teinud, oleme eksinud ja saanud
 süüdlasteks!

ja pöörduvad sinu poole kõigest oma südamest ja kõigest
 oma hingest oma vangistusemaal, kuhu nad on vangi viidud, ja
 palvetavad oma maa suunas, mille sa oled andnud nende vanemaile,
 ja linna suunas, mille sina oled valinud, ja koja suunas, mille
 mina olen ehitanud sinu nimele,

siis kuule taevast, oma asupaigast, nende palvet ja
 anumist, tee neile õigust ja anna andeks oma rahvale, kes sinu
 vastu on pattu teinud!

Nüüd, mu Jumal, olgu siis su silmad lahti ja su kõrvad
 pangu tähele palvet selles paigas!

Ja nüüd, Issand Jumal, tõuse, tule oma hingamispaika,
 sina ja su võimsuselaegas! Su preestrid, Issand Jumal, olgu
 õnnistusega ehitud, ja su vagad tundku rõõmu sellest, mis on hea!

Issand Jumal, ära hülga oma võitut! Mõtle oma sulase
 Taaveti osadusele!”