Piibel.NET
Teine Ajaraamat2. Ajaraamat
 
Eestikeelne Piibel 1997
29Juuda kuningas Hiskija Hiskija oli kuningaks saades kakskümmend viis aastat vana
 ja ta valitses Jeruusalemmas kakskümmend üheksa aastat; ta ema
 nimi oli Abija, Sakarja tütar.

Tema tegi, mis õige oli Issanda silmis, kõigiti nõnda, nagu
 ta isa Taavet oli teinud.

Hiskija taastab templiteenistuse Oma valitsemise esimese aasta esimeses kuus avas ta
 Issanda koja uksed ja parandas need.

Ja ta laskis tulla preestrid ja leviidid ning kogus need
 idapoolsele väljakule.

Ta ütles neile: „Kuulge mind, leviidid! Pühitsege nüüd
 iseendid ja pühitsege Issanda, oma vanemate Jumala koda ja viige
 saast pühamust välja!

Sest meie vanemad on üle astunud ja kurja teinud Issanda,
 meie Jumala silmis ja on tema maha jätnud. Nad pöörasid ära oma
 palge Issanda elamu poolt ja pöörasid selja.

Nad sulgesid ka eeskoja uksed ja kustutasid lambid; nad ei
 toonud suitsutusohvreid ega ohverdanud pühamus põletusohvreid
 Iisraeli Jumalale.

Seepärast tabas Issanda viha Juudat ja Jeruusalemma ja ta
 tegi need ehmatuse, hirmu ja vilistamise põhjuseks, nagu te oma
 silmaga näete.

Jah, vaata, meie isad on langenud mõõga läbi ja meie
 pojad, meie tütred ja meie naised on sellepärast vangi viidud.

Nüüd on mul südame peal teha leping Issandaga, Iisraeli
 Jumalaga, et ta tuline viha meilt pöörduks.

Mu pojad, ärge nüüd puhake, sest Issand on teid valinud
 seisma tema ees, teda teenima ja olema temale teenreiks ning
 suitsutajaiks!”

Siis leviidid Mahat, Amaasai poeg, ja Joel,
 Asarja poeg, Kehati poegadest; ja Merari poegadest Kiis, Abdi
 poeg, ja Asarja, Jehalleleeli poeg; ja geersonlastest Joah, Simma
 poeg, ja Eeden, Joahi poeg;

ja Elisafani poegadest Simri ja Jeiel; ja Aasafi
 poegadest Sakarja ja Mattanja;

ja Heemani poegadest Jehiel ja Simei; ja Jedutuuni
 poegadest Semaja ja Ussiel,

võtsid kätte, kogusid oma vennad, pühitsesid endid ja läksid, nagu
 kuningas Issanda sõna kohaselt oli käskinud, Issanda koda
 puhastama.

Aga preestrid läksid Issanda koja siseruumi puhastama ja
 tõid kõik saasta, mis nad Issanda templist leidsid, Issanda koja
 õue; ja leviidid võtsid selle ning viisid välja Kidroni jõkke.

Nad hakkasid pühitsema esimese kuu esimesel päeval ja
 jõudsid kuu kaheksandal päeval Issanda koja eeskotta; nad
 pühitsesid Issanda koda kaheksa päeva ja lõpetasid esimese kuu
 kuueteistkümnendal päeval.

Siis nad läksid kuningas Hiskija juurde sisse ja ütlesid:
 „Me oleme puhastanud kogu Issanda koja, põletusohvrialtari ja
 kõik selle riistad.

Nõndasamuti oleme korda seadnud ja pühitsenud kõik
 riistad, mis kuningas Aahas oma valitsemisajal oli ära visanud,
 kui ta truudust murdis, ja vaata, need on Issanda altari ees.”

Siis kuningas Hiskija tõusis järgmisel hommikul vara ja
 kogus linna ülemad ning läks üles Issanda kotta.

Ja nad tõid seitse härjavärssi, seitse jäära, seitse
 oinastalle ja seitse sikku patuohvriks kuningakoja, pühamu ja
 Juuda eest. Ja ta käskis Aaroni poegi, preestreid, et nad
 ohverdaksid need Issanda altaril.

Siis nad tapsid veised ja preestrid võtsid vere ning
 piserdasid altarile; ja nad tapsid jäärad ning piserdasid vere
 altarile; siis nad tapsid oinastalled ning piserdasid vere
 altarile.

Seejärel toodi patuohvri sikud kuninga ja koguduse ette,
 ja nad panid oma käed nende peale.

Ja preestrid tapsid need ning ohverdasid nende vere
 patuohvriks altaril lepituse tegemiseks kogu Iisraeli eest, sest
 kuningas oli käskinud ohverdada põletus- ja patuohvri kogu
 Iisraeli eest.

Ja ta asetas leviidid Issanda kotta simblite, naablite ja
 kanneldega Taaveti ja kuninga nägija Gaadi ja prohvet Naatani
 käsu kohaselt; sest see oli Issanda käsk tema prohvetite läbi.

Ja leviidid astusid ette Taaveti mänguriistadega ning
 preestrid pasunatega.

Ja Hiskija käskis ohverdada põletusohvreid altaril; ja kui
 ohverdamine algas, siis algas Issanda-laul ja pasunate puhumine
 Iisraeli kuninga Taaveti mänguriistade saatel.

Ja terve kogudus kummardas, laul kõlas ja pasunad puhusid
 - see kõik kestis, kuni põletusohver oli ohverdatud.

Ja kui ohverdamine oli lõpetatud, siis põlvitasid kuningas
 ja kõik, kes tema juures olid, ja kummardasid.

Ja kuningas Hiskija ning ülemad käskisid leviite Issandat
 kiita Taaveti ja nägija Aasafi sõnadega; ja nad kiitsid
 rõõmsasti, põlvitasid ja kummardasid.

Siis Hiskija võttis sõna ja ütles: „Nüüd olete teie oma käe
 täitnud Issandale. Astuge ette ja tooge tapa- ja tänuohvreid
 Issanda kojale!” Ja kogudus tõi tapa- ja tänuohvreid, ja igaüks,
 kes tahtis, põletusohvreid.

Koguduse toodud põletusohvrite arv oli seitsekümmend
 veist, sada jäära, kakssada oinastalle - need kõik olid
 põletusohvriks Issandale.

Ja pühitsetud ande oli kuussada veist ning kolm tuhat
 lammast ja kitse.

Aga preestreid oli vähe ja nad ei suutnud nülgida kõiki
 põletusohvreid; siis aitasid neid nende vennad leviidid, kuni
 töö oli tehtud ja kuni preestrid olid endid pühitsenud, sest
 leviidid olid agaramad olnud endid pühitsema kui preestrid.

Ka põletusohvreid oli palju koos tänuohvri rasvadega ja
 põletusohvri joogiohvritega. Nõnda taastati Issanda koja
 teenistus.

Ja Hiskija ning kogu rahvas olid rõõmsad selle pärast, mis
 Jumal oli rahvale valmistanud, sest see asi oli sündinud
 hõlpsasti.