Piibel.NET
Teine Ajaraamat2. Ajaraamat
 
Eestikeelne Piibel 1997
23Atalja haarab kuningavõimu Aga seitsmendal aastal võttis Joojada julguse ja tegi
 lepingu sajapealikutega: Jerohami poja Asarjaga, Joohanani poja
 Ismaeliga, Oobedi poja Asarjaga, Adaja poja Maasejaga ja Sikri
 poja Elisafatiga.

Nemad käisid Juudas ringi ja kogusid kokku kõigist Juuda
 linnadest leviidid ja Iisraeli perekondade peamehed; ja nad
 tulid Jeruusalemma.

Ja terve kogudus tegi Jumala kojas lepingu
 kuninga küsimuses. Ja Joojada ütles neile: „Vaata, kuninga poeg
 peab saama kuningaks, nõnda nagu Issand on öelnud Taaveti
 poegade kohta!

Teil tuleb teha nõnda: kolmandik teist, preestritest ja
 leviitidest, kes tuleb hingamispäeval, olgu värava
 lävehoidjaks;

kolmandik olgu kuningakojas ja kolmandik olgu Jesoodi
 väravas; ja kõik muu rahvas olgu Issanda koja õuedes.

Aga Issanda kotta ei tohi minna ükski peale preestrite ja
 teenistuses olevate leviitide; nemad võivad sisse minna, sest
 nad on pühitsetud, aga kõik muu rahvas täitku Issanda
 korraldust.

Leviidid asugu ringi ümber kuninga, igaühel oma sõjariistad
 käes, ja kes kotta tuleb, see surmatagu! Nõnda olge kuninga
 juures, kui ta sisse tuleb või välja läheb!”

Ja leviidid ning kogu Juuda tegid kõik nõnda, nagu preester
 Joojada käskis; ja igaüks võttis oma mehed, niihästi need, kes
 hingamispäeval tulid, kui ka need, kes hingamispäeval pidid ära
 minema, sest preester Joojada ei vabastanud neid rühmi.

Ja preester Joojada andis sajapealikuile piigid ning suured
 ja väikesed kilbid, mis olid kuulunud kuningas Taavetile ja mis
 olid Jumala kojas.

Ja ta paigutas kogu rahva, igaühel oma viskoda käes, koja
 paremast tiivast koja vasaku tiivani, altari ja koja suunas
 ümber kuninga.

Siis toodi kuningapoeg välja, pandi kroon pähe, anti
 kinnituskiri kätte ja tõsteti kuningaks, Joojada ja tema pojad
 võidsid teda ja hüüdsid: „Elagu kuningas!”

Kui Atalja kuulis jooksva ja kuningat ülistava rahva
 häält, siis tuli ta rahva juurde Issanda kotta.

Ta vaatas, ja ennäe, kuningas seisis samba juures
 sissekäigu ligidal. Pealikud ja pasunapuhujad olid kuninga
 juures, kogu maa rahvas oli rõõmus ja puhus pasunaid, ja lauljad
 mänguriistadega juhatasid kiituslaulu. Siis käristas Atalja oma
 riided lõhki ja hüüdis: „Vandenõu! Vandenõu!”

Aga preester Joojada saatis välja sajapealikud, sõjaväe
 ülemad, ja ütles neile: „Viige ta ridade vahelt välja, ja kes
 läheb temale järele, see surmatagu mõõgaga!” Sest preester oli
 öelnud: „Ärge surmake teda Issanda kojas!”

Siis nad panid käed ta külge; ja kui Atalja oli jõudnud
 kuningakoja Hobuvärava sissekäiguni, siis nad surmasid ta seal.

Ja Joojada tegi lepingu iseenese ja kogu rahva ning
 kuninga vahel, et nad tahavad olla Issanda rahvas.

Siis läks kogu rahvas Baali kotta ja nad kiskusid selle
 maha; nad purustasid selle altarid ja kujud ning tapsid Mattani,
 Baali preestri, altarite ees.

Siis Joojada seadis valvurid Issanda kojale,
 leviitpreestrite juhatuse alla, keda Taavet Issanda kojale oli
 jaotanud, et ohverdataks Issandale põletusohvreid, nõnda nagu
 Moosese Seaduses on kirjutatud, Taaveti korralduse kohaselt
 rõõmu ja lauluga.

Ja ta seadis väravahoidjad Issanda koja väravaile, et ei
 pääseks sisse see, kes mõnel põhjusel on roojane.

Ja ta võttis sajapealikud, ülikud ja rahva valitsejad
 ja kogu maa rahva ja viis kuninga Issanda kojast alla; ja nad
 tulid läbi Ülavärava kuningakotta ning panid kuninga istuma
 kuninglikule aujärjele.

Ja kogu maa rahvas oli rõõmus, ja linnas oli rahu, kui
 Atalja oli mõõgaga surmatud.