Piibel.NET
Esimene Saamueli raamat1. Saamueli
 
Eestikeelne Piibel 1997
24Taaveti suuremeelsus Sauli vastu Aga Taavet läks sealt ära ja asus Een-Gedi mäelinnustesse.
Ja kui Saul tuli vilisteid jälitamast, siis teatati temale ning
 öeldi: „Vaata, Taavet on Een-Gedi kõrbes.”

Siis võttis Saul kolm tuhat meest, valitud kogu Iisraelist, ja
 läks otsima Taavetit ja tema mehi Kaljukitse kaljudelt.

Ja kui ta jõudis tee ääres olevate lambatarade juurde,
 siis oli seal koobas; ja Saul läks sisse oma asjale. Aga Taavet ja
 tema mehed istusid koopa tagumises sopis.

Ja Taaveti mehed ütlesid talle: „Näe, see on päev, millest
 Issand sulle on kõnelnud: Vaata, ma annan su vaenlase su kätte ja
 talita temaga, nagu su silmis hea on!” Ja Taavet tõusis ning lõikas
 salaja ära Sauli kuuehõlma.

Aga pärast seda torkas Taavetit südametunnistus, et ta Sauli
 hõlma oli ära lõiganud,

ja ta ütles oma meestele: „Issanda pärast jäägu minust kaugele,
 et ma seda teeksin oma isandale, Issanda võitule, et pistaksin oma
 käe tema külge! Sest tema on Issanda võitu!”

Ja Taavet hoidis sõnadega tagasi oma mehed ega lubanud neid
 kippuda Sauli kallale; ja Saul tõusis koopast ning läks oma teed.

Aga seejärel tõusis Taavet ja läks koopast välja ja hüüdis
 Saulile järele ning ütles: „Mu isand kuningas!” Kui Saul vaatas taha,
 siis heitis Taavet silmili maha ja kummardas.

Ja Taavet ütles Saulile: „Mispärast sa kuulad inimeste jutte,
 kes ütlevad: Vaata, Taavet otsib su õnnetust?

Vaata, nüüd sa nägid ju oma silmaga, kuidas Issand andis sind
 täna koopas minu kätte. Mulle öeldi, et ma su tapaksin, aga ma
 halastasin su peale, sest ma ütlesin: Mina ei pista kätt oma isanda
 külge, sest ta on Issanda võitu.

Ja mu isa, näe, vaata ka ise oma kuuehõlma mu käes! Sest kui ma
 lõikasin ära su kuuehõlma ega tapnud sind, siis pead sa mõistma ja
 nägema, et mul pole mõttes kurja ega üleastumist ja et ma pole pattu
 teinud sinu vastu, kuigi sa varitsed mu hinge, et seda võtta!

Issand mõistku kohut minu ja sinu vahel, ja Issand maksku sulle
 kätte minu eest, aga minu käsi ei puutu sinusse,

nagu ütleb muistse põlve vanasõna:
 „Õelaist tuleb välja õelus, aga minu käsi ei puutu sinusse!”


  Kellele on Iisraeli kuningas läinud järele? Keda sa taga ajad?
 Surnud koera, ühte kirpu!

Issand olgu kohtumõistjaks ja mõistku kohut minu ja sinu vahel;
 tema nähku ja seletagu mu riiuasja ning mõistku mind õigeks sinu
 käest!”

Kui Taavet oli kõnelnud need sõnad Saulile, siis küsis Saul:
 „Kas see on sinu hääl, mu poeg Taavet?” Ja Saul tõstis häält ja nuttis.

Ja ta ütles Taavetile: „Sina oled minust õiglasem, sest sa oled
 teinud mulle head, mina aga olen teinud sulle kurja!

Sa oled täna jutustanud, kuidas sa tegid mulle head: ehk küll
 Issand andis mu sinu kätte, sa siiski ei tapnud mind!

Sest kui keegi leiab oma vaenlase, kas ta laseb teda heaga ära
 minna? Issand tasugu sulle heaga selle eest, mis sa täna mulle tegid!

Ja nüüd, vaata, ma tean, et sina saad tõesti kuningaks ja et
 Iisraeli kuningriik püsib sinu käes.

Aga nüüd vannu mulle Issanda juures, et sa ei hukka mu
 järeltulevat sugu ega kaota minu nime mu isakojast!”

Ja Taavet vandus Saulile. Siis Saul läks koju, aga Taavet ja
 tema mehed läksid üles mäelinnusesse.