Piibel.NET
Esimene Saamueli raamat1. Saamueli
 
Eestikeelne Piibel 1997
21Taavet põgeneb Sauli juurest Ja Taavet võttis kätte ja läks ära, aga Joonatan tuli tagasi linna.
Ja Taavet jõudis Noobi preester Ahimeleki juurde. Aga Ahimelek
 tuli värisedes Taavetile vastu ja küsis temalt: „Mispärast sa oled
 üksi ega ole kedagi koos sinuga?”

Ja Taavet vastas preester Ahimelekile: „Kuningas käskis mind asja
 pärast ja ütles mulle: Ärgu saagu ükski midagi teada sellest asjast,
 mille pärast ma sind läkitan ja mida ma olen sind käskinud teha!
 Seepärast ma juhatasin poisid ühte ja teise paika.

Anna nüüd mulle, mis sul käepärast on, viis leiba või muud, mis
 leidub!”

Aga preester kostis Taavetile ja ütles: „Tavalist leiba pole mul
 käepärast, küll aga on pühitsetud leiba, kui ainult poisid oleksid
 naistest hoidunud!”

Taavet kostis preestrile ja ütles talle: „Muidugi on naised
 meile keelatud olnud nagu varasematel retkedel; siis oli poiste ihu
 pühitsetud, kuigi oli tavaline teekond. Seda enam peaks olema täna
 pühitsetud, mis ihusse puutub.”

Siis andis preester temale pühitsetut, sest seal ei olnud muud
 leiba kui ohvrileivad, mis võetakse Issanda eest ära, kui äravõtmise
 päeval värske leib asemele pannakse.

Aga seal oli sel päeval Issanda ees kinnipeetuna üks Sauli
 sulaseist, edomlane Doeg, Sauli karjaste ülem.

Ja Taavet ütles Ahimelekile: „Kas sul on siin käepärast piiki või
 mõõka? Ma ei ole ju oma mõõka ega muid sõjariistu kaasa võtnud, sest
 kuninga käsk oli rutuline.”

Ja preester ütles: „Vaata, vilist Koljati, kelle sa Tammeorus
 maha lõid, tema mõõk on siin riidesse mähituna õlarüü taga. Kui sa tahad
 selle enesele võtta, siis võta, sest muud siin ei ole kui see!” Ja
 Taavet ütles: „Teist sellesarnast ei ole, anna see mulle!”

Ja Taavet võttis kätte ja põgenes selsamal päeval Sauli eest
 ning tuli Gati kuninga Aakise juurde.

Aga Aakisele ütlesid tema sulased: „Eks see ole Taavet, maa
 kuningas? Eks see ole tema, kellest nad tantsides vastastikku laulsid
 ja ütlesid:
 „Saul lõi maha oma tuhat, aga Taavet oma kümme tuhat!”?”


  Taavet võttis need sõnad südamesse ja kartis väga Gati kuningat Aakist.
Ta tegi ennast nende silmis rumalaks ja käitus hullumeelsena
 nende käes, tegi märke väravate peale ja laskis ila habemesse voolata.

Siis ütles Aakis oma sulastele: „Vaata, te näete, et mees on
 hull! Mispärast te toote ta minu juurde?

Kas mul on puudus hulludest, et tõite selle minu juurde
 hullutempe tegema? Kas niisugune peaks tulema minu kotta?”