Piibel.NET
Viies Moosese raamat5. Moosese
 
Eestikeelne Piibel 1997
28Sõnakuulelikkuse õnnistus Ja kui sa tõesti kuulad Issanda, oma Jumala häält ja pead
 hoolsasti kõiki tema käske, mis ma täna sulle annan, siis tõstab sind
 Issand, su Jumal, kõrgemaks kõigist rahvaist maa peal.

Ja kõik need õnnistused saavad sulle osaks ja tabavad sind, kui
 sa võtad kuulda Issanda, oma Jumala häält.

Õnnistatud oled sa linnas ja õnnistatud oled sa väljal.
Õnnistatud on su ihuvili, su maapinna saak, su karja
 juurdekasv, su veiste vasikad ning su lammaste ja kitsede talled.

Õnnistatud on su korv ja su leivaküna.
Õnnistatud oled sa tulles ja õnnistatud oled sa minnes.
Issand paneb vaenlased, kes kipuvad sulle kallale, su ette
 kaotust kandma: ühte teed nad tulevad su vastu, aga seitset teed nad
 põgenevad su eest.

Issand käsib seda õnnistust olla sinuga su aitades ja kõiges,
 mille külge sa oma käe paned, ja ta õnnistab sind maal, mille Issand,
 su Jumal, sulle annab.

Issand ülendab sind enesele pühitsetud rahvaks, nagu ta sulle on
 vandega tõotanud, kui sa pead Issanda, oma Jumala käske ja käid tema
 teedel.

Ja kõik maailma rahvad näevad, et sinule on pandud Issanda
 nimi, ja nad kardavad sind.

Ja Issand annab sulle külluses head su ihuvilja, karja kasvu
 ja maapinna saagi poolest maal, mille Issand, su Jumal, vandega su
 vanemaile on tõotanud sulle anda.

Issand avab sulle oma rikkaliku varaaida, taeva, andes su maale
 vihma õigel ajal ja õnnistades kõiki su kätetöid; ja sina võid
 laenu anda paljudele rahvastele, aga sa ise ei tarvitse laenata.

Ja Issand paneb sind peaks ja mitte sabaks, sa lähed ikka
 ülespoole, aga mitte allapoole, kui sa kuulad Issanda, oma Jumala
 käske, mida ma täna sind käsin pidada ja täita,

ja kui sa ei kaldu kõrvale kõigist sõnadest, mis ma täna teile
 käsuna annan, ei paremale ega vasakule, ega käi teiste jumalate
 järel, et neid teenida.

Sõnakuulmatuse needus Aga kui sa ei kuula Issanda, oma Jumala häält, ei pea hoolsasti
 kõiki tema käske ja seadlusi, mis ma täna sulle annan, siis tulevad
 su peale kõik need needused ja tabavad sind.

Neetud oled sa linnas ja neetud oled sa väljal.
Neetud on su korv ja su leivaküna.
Neetud on su ihuvili ja su maapinna saak, su veiste vasikad ning
 su lammaste ja kitsede talled.

Neetud oled sa tulles ja neetud oled sa minnes.
Issand saadab sulle needuse, segaduse ja ähvarduse kõiges,
 mille külge sa oma käe paned, mida sa teed, kuni sa hukkud ja kuni sa
 äkitselt kaod oma kurjade tegude pärast, sellepärast et sa mind oled
 maha jätnud.

Issand nakatab su külge katkutõve, kuni see lõpetab sind
 sellelt maalt, mida sa lähed pärima.

Issand lööb sind kõhetustõvega, palavikuga, põletikuga,
 kuumtõvega, põuaga, viljakõrvetuse ja -roostega, ja need jälitavad
 sind, kuni sa hukkud.

Siis on su pea kohal olev taevas nagu vask ja su all olev maa
 nagu raud.

Issand muudab su maa vihma tolmuks ja põrmuks: see sajab
 taevast su peale, kuni sa kaod.

Issand paneb sind su vaenlaste ette kaotust kandma: ühte teed sa
 lähed nende vastu, aga seitset teed sa põgened nende eest, ja sa oled
 hirmutuseks kõigile kuningriikidele maa peal.

Su laibad jäävad roaks kõigile taeva lindudele ja maa loomadele
 ja ükski ei peleta neid.

Issand lööb sind Egiptuse paisetega, katkumuhkudega, kärnadega
 ja sügelistega, millest sa ei parane.

Issand lööb sind hullumeelsusega, sõgedusega ja
 meeltesegadusega.

Sa kobad päise päeva ajal nagu pime, kes kobab pimeduses, ja su
 teed ei õnnestu: üksnes rõhutav ja röövitav oled sa kogu aja ja ükski
 ei päästa sind.

Sa kihlud naisega, aga teine mees häbistab tema; sa ehitad
 koja, aga ei saa sinna asuda; sa istutad viinamäe, aga ei saa seda
 kasutada.

Su härg tapetakse su silma all, aga sa ei saa sellest süüa; su
 eesel röövitakse su nähes, aga sa ei saa seda tagasi; su lambad ja
 kitsed antakse su vaenlastele, aga ükski ei aita sind.

Su pojad ja su tütred antakse võõrale rahvale; su silmad näevad
 seda ja igatsevad neid päevast päeva, aga su käsi on jõuetu.

Su maa vilja ja kogu su töötulu sööb sulle tundmatu rahvas; sa
 oled ainult rõhutav ja tõugatav kogu aja.

Ja sa lähed hulluks vaate pärast, mida su silmad näevad.
Issand lööb sind kurjade paisetega su põlvedel ja reitel,
 millest sa ei parane, jalatallast pealaeni.

Issand viib sinu ja su kuninga, kelle sa enesele tõstad, ühe
 rahva juurde, keda ei ole tundnud ei sina ega su vanemad, ja seal sa
 teenid teisi jumalaid - puust ja kivist.

Ja sa saad hirmutuseks, kõnekäänuks ja pilkesõnaks kõigi
 rahvaste keskel, kuhu Issand sind ajab.

Sa viid küll palju seemet põllule, aga saad koguda pisut, sest
 rohutirtsud õgivad selle.

Sa istutad ja harid viinamägesid, aga veini sa ei saa juua ega
 talletada, sest ussid söövad marjad.

Õlipuid on sul kogu su maa-alal, aga sa ei saa ennast õliga
 võida, sest su õlimarjad varisevad maha.

Sa sünnitad poegi ja tütreid, aga need ei jää sinule, vaid nad
 lähevad vangi.

Viljakahjurid vallutavad kõik su puud ja su maa vilja.
Võõras, kes su keskel on, tõuseb üha kõrgemale sinust, sina aga
 vajud üha madalamale.

Tema laenab sulle, aga sina ei saa temale laenata; tema saab peaks,
 aga sina jääd sabaks.

Ja sinu peale tulevad kõik need needused, jälitavad sind ja
 tabavad sind, kuni sa hävid, sellepärast et sa ei ole võtnud kuulda
 Issanda, oma Jumala häält, et sa pead pidama tema käske ja seadlusi,
 mis ta sulle on andnud,

ja need jäävad igaveseks ajaks tunnustähtedeks ja imetegudeks
 sinule ja su järglastele.

Et sa ei ole teeninud Issandat, oma Jumalat, rõõmuga ja heast
 südamest kõige külluse eest,

siis sa pead teenima oma vaenlasi, keda Issand saadab su
 kallale, näljas, janus, alasti ja täielikus puuduses. Ja ta paneb su
 kaela peale raudikke, kuni ta sinu on hävitanud.

Issand toob kaugelt maailma äärest su kallale ühe rahva, kes
 lendab nagu kotkas, rahva, kelle keelt sa ei mõista,

jultunud rahva, kes ei hooli vanast ega anna armu noorele.
See sööb ära su karja ja su maa vilja, kuni sa oled
 kadunud; see ei jäta sulle midagi, ei teravilja, veinivirret ega õli,
 ei veiste vasikaid ega lammaste ja kitsede tallesid, kuni ta sinu on
 hävitanud.

Ja see ahistab sind kõigis su väravais, kuni varisevad su
 kõrged ja kindlad müürid, mille peale sa loodad kogu oma maal; see
 ahistab sind kõigis su väravais kogu su maal, mille Issand, su Jumal,
 sulle annab.

Ja sina sööd oma ihuvilja, oma poegade ja tütarde liha, keda
 Issand, su Jumal, sulle on andnud, piiramisel ja kitsikuses, millega
 su vaenlane sind ahistab.

Isegi su keskel oleva õrna ja hellitatud mehe silm vaatab
 kurjalt oma vennale ja naisele oma süles ja oma järelejäänud lastele,
 kes tal veel alles on,

ega anna ühelegi neist oma laste lihast, mida ta ise sööb, sest
 midagi muud ei ole temale jäänud piiramisel ja kitsikuses, millega su
 vaenlane sind ahistab kõigis su väravais.

Su keskel olev õrn ja hellitatud naine, kes oma õrnuses ja
 hellitatuses ei ole katsunud jalataldagi maha panna, vaatab kurjalt
 mehele oma süles ja oma pojale ja tütrele

oma järelsünnitiste pärast, mis tulevad välja ta jalgade vahelt, ja
 laste pärast, keda ta sünnitab, sest ta tahab ise neid salaja süüa
 täielikus puuduses piiramisel ja kitsikuses, kui su vaenlane sind
 ahistab su väravais.

Kui sa ei pea hoolsasti kõiki selle Seaduse sõnu, mis
 sellesse raamatusse on kirjutatud, et sa kardaksid seda aulist ja
 kardetavat nime, Issandat, oma Jumalat,

siis teeb Issand erakordseks sinu nuhtlused ja sinu järglaste
 nuhtlused, suured ja kestvad nuhtlused, pahad ja kestvad nuhtlused.

Ja ta saadab su kallale kõik Egiptuse tõved, mille ees sa
 tunned hirmu, ja need jäävad su külge.

Ka kõiki muid haigusi ja kõiksugu nuhtlusi, millest ei ole
 kirjutatud selles Seaduse raamatus, saadab Issand su kallale,
 kuni sa hävid.

Ja teid jääb pisut inimesi nende asemel, kes te olite rohkuse
 poolest nagu taevatähed, sellepärast et sa ei võtnud kuulda Issanda,
 oma Jumala häält.

Ja nagu Issand tundis teist rõõmu, tehes teile head ja
 sigitades teid, nõnda tunneb Issand teist rõõmu, saates teid hukka ja
 hävitades teid, ja teid kistakse ära sellelt maalt, mida sa lähed
 pärima.

Ja Issand pillutab sind kõigi rahvaste sekka, ühest maa äärest
 teise, ja sa teenid seal teisi jumalaid, keda ei ole tundnud ei sina
 ega su vanemad - puust ja kivist.

Ja nende rahvaste hulgas ei ole sul rahu, su jalatallal ei ole
 puhkepaika ja Issand annab sulle seal väriseva südame, kustuvad
 silmad ja masendatud hinge.

Su elu ripub nagu juuksekarva küljes, sa värised ööd ja päevad
 ega ole kindel oma elu pärast.

Sa ütled hommikul: „Oleks juba õhtu!” Aga õhtul sa ütled:
 „Oleks juba hommik!” kartuse pärast, mis täidab su südant, ja vaate
 pärast, mida su silmad näevad.

Ja Issand saadab sind laevadega tagasi Egiptusesse, teekond,
 mille kohta ma sulle ütlesin: „Sa ei näe seda enam.” Ja seal te
 pakute endid müüa oma vaenlastele sulaseiks ja teenijaiks, aga
 ükski ei osta.”

Need on selle seaduse sõnad, mis Issand käskis Moosest anda
 Iisraeli lastele Moabimaal, peale selle seaduse, mille ta neile andis
 Hoorebil.